Villu Reiljan
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
|
Villu Reiljan, 2013, Foto: Jaan Künnap | |
| Sünniaeg | 23. mai 1953 |
|---|---|
| Sünnikoht | Võru |
| Erakond |
Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Koonderakond ja Maarahva Ühendus Eestimaa Rahvaliit |
| Amet |
keskkonnaminister (1995–1999) keskkonnaminister (2003–2006) |
| Haridus | kõrgem (1978) |
| Õppeasutus | Eesti Põllumajanduse Akadeemia |
| Eriala | metsamajanduse insener |
Villu Reiljan (sündinud 23. mail 1953 Võrus) on Eesti ettevõtja ja endine poliitik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis Võrumaa pere kaheksanda lapsena. 1970. aastal lõpetas ta Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelise Võru 1. Keskkooli ja 1975. aastal metsamajanduse insenerina cum laude Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Villu Reiljan on töötanud Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Instituudis, Palamuse Metsamajanduse Sovhoostehnikumi direktori asetäitja ning Luua Kõrgema Metsakooli direktorina.
Poliitikukarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Foto: Jaan Künnap
1977-1989 oli Villu Reiljan Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige[1].
Aastatel 1995–1999 oli Reiljan keskkonnaminister Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse valitsustes. Kui 1999. aastal loodi KMÜ-sse kuulunud agraarparteide baasil Eestimaa Rahvaliit, sai Reiljanist 2000. aastal selle esimees (ta jäi selleks 2007. aastani). Ta oli 1999–2003 ka Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees. 2003. aastal, kui Rahvaliit läks koalitsiooni Res Publica ja Reformierakonnaga, sai Reiljanist taas keskkonnaminister. Selle positsiooni säilitas ta ka 2005. aastal, mil Juhan Partsi valitsus asendus Andrus Ansipi valitsusega. Ministriametisse jäi ta septembrini 2006.
Rahvaliidu esimehena juhtis Reiljan Vabariigi Presidendi valimistel nii 2001. kui ka 2006. aastal Arnold Rüütli kampaaniat.
Reiljani ministriks oleku aja viimasel aastal süüdistati teda nii ükskõiksuses Eesti loodushoiu suhtes (eriti seoses naftatankerite lekkimisega Eesti vetes) kui ka korruptiivsetes tehingutes. Samas algatas just tema nn Õlifondi seaduse eelnõu.
2006. aasta sügisel puhkes nn maavahetuste skandaal, milles hakati Reiljanit süüdistama riigimaade erapoolikus vahetamises eramaade vastu. Et skandaal puudutas tugevalt nii ministri isikut kui ka Rahvaliitu, otsustas Reiljan tagasi astuda.
Villu Reiljan valiti XI Riigikogusse. 2007. aastal, pärast Riigikogu valimisi, kus Rahvaliit kogus vaid 7,1% häältest ning sai parlamendis 6 kohta, astus Reiljan ka Rahvaliidu esimehe kohalt tagasi.
Maadevahetusafäär
[muuda | muuda lähteteksti]Reiljanit mõisteti süüdi nn maadevahetusafääri süüasjas pistise võtmises. Kaitsepolitsei on teda sellega seoses üle kuulanud. 20. märtsil 2008 kiitis Riigikogu heaks Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmise. Maadevahetuse kohtuprotsess algas Harju Maakohtus 12.11.2009.
Korruptsiooniafäär
[muuda | muuda lähteteksti]Rävala puiestee kinnistu müügi kriminaalasjas mõistis Harju Maakohus 19. mail 2009 Villu Reiljani pistise küsimises süüdi ja määras karistuseks kaks aastat ja kolm kuud tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. novembril 2009 Harju Maakohtu otsuse jõusse. 2. veebruaril 2010 võttis Riigikohus menetlusse Villu Reiljani, Tarmo Silla ja Aivo Pärna kaitsjate kassatsioonkaebused Rävala puiestee maja müügiga seotud pistise võtmise süüasjas. 26. mail 2010 otsustas Riigikohus Tallinna ringkonnakohtu otsuse muutmata jätta, ning Villu Reiljan jäi süüdi Tallinnas Rävala 8 kinnistu müügiprotsessis 1,5 miljoni krooni suuruse pistise küsimises.
Seoses kriminaalkuriteo süüdimõistva otsusega lõppes Villu Reiljani liikmesus Riigikogus ning president Toomas Hendrik Ilves võttis tagasi kaks Reiljanile antud teenetemärki. Ta arvati välja ka Rahvaliidust.
Altkäemaksukahtlustus
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aasta septembris esitas kaitsepolitsei Villu Reiljanile kahtlustuse seoses Tallinna linnapea Edgar Savisaare altkäemaksuvõtu kahtlustusega. Kahtlustuse esitamise ajaks ei olnud veel lõppenud Reiljanile varem mõistetud tingimisi karistuse katseaeg.[2]
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Villu Reiljan on Eesti Jahimeeste Seltsi liige.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Villu Reiljani vanem vend Janno Reiljan oli Tartu Ülikooli õppejõud.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 Riigivapi IV klassi teenetemärgi
- 2006 Valgetähe II klassi teenetemärgi. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega võeti tema teenetemärgid presidendi otsusega 26. mail 2010 ära.[3]
- 2006 Põltsamaa linna aukodanik
- 2007 Jõgevamaa Vapimärk
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Airi Vaga, "Tiit Vähi valitsuses 15 ministrit – kolm pole kuulunud kommunistlikku parteisse", Vaba Eesti Sõna, 11. mai 1995, lk 5 (vaadatud 01.06.2023)
- ↑ Savisaare süüasjas on kahtluse all ka tuntud ärimehed Kunman, Reiljan, Teder ja Kofkin ERR 22.09.2015 (loetud 22.09.2015)
- ↑ http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/aravoetud.php
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]| Tsitaadid Vikitsitaatides: Villu Reiljan |
- Toomas Sildam Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus Postimees, 21. aprill 1998
- Paavo Palk. Süüdi või süütu: Villu Reiljani tegevust peab uurima politsei Postimees, 11. mai 1998
- Villu Reiljan räägib kallutatud jõududest ja kohtuotsusest "struktuurides on kallutatud jõud" 23. mai 2009
- Villu Reiljan saates "Kukul külas", 3. juuli 2005, 1. osa, 2. osa
- Andrus Karnau. Risto Berendson. Reiljan tahab relvaluba tagasi Postimees, 22. jaanuar 2009
- Tiiu Põld. Reiljani protsess jõudis lõpusirgele Postimees, 14. veebruar 2009
- Peeter Ernits. Kuidas Villu Reiljan ministrina pistist nõudis Maaleht, 21. mai 2009
- Stockmanni turvamehed pidasid Villu Reiljani kinni 28. mai 2009
- Karin Kangro, Maadevahetuse süüasi sai lõpliku lahendi, Postimees, 30. juuni 2014
- Biograafia ESBL-is
| Eelnev Vootele Hansen |
Eesti keskkonnaminister 1995–1999 |
Järgnev Heiki Kranich |
| Eelnev Heiki Kranich |
Eesti keskkonnaminister 2003–2006 |
Järgnev Rein Randver |