Vipsania Agrippina

See artikkel räägib Agrippa ja Pomponia Caecilia Attica tütrest ja Tiberiuse abikaasast; sama nime kandis Agrippina Vanem, Agrippa ja Julia Vanema tütar, Caligula ja Agrippina Noorema ema; teiste Vipsania nime kandnud naiste kohta vaata lehekülge Vipsania (täpsustus).

---

Vipsania Agrippina. Leitud Rusellaest (Roselle). Museo Nazionale Archeologico delle Marche de Grosseto

Vipsania Agrippina (umbes 36 eKr – 20 pKr) oli Vana-Rooma riigimehe ja väejuhi Marcus Vipsanius Agrippa vanem tütar ning keiser Tiberiuse esimene abikaasa.

Ta oli üks oma aja väljapaistvamaid naisi. Hoolimata Tiberiuse kasuisa keiser Augustuse külmast suhtumisest oli ta austatud matroon. Tema poeg Julius Caesar Drusus austas aastatel 21–23 pKr ema mälestust raidkujudega, müntidega (22) ja raidkirjadega, kuid ei austanud teda ametlike tiitlite ega privileegidega.

Päritolu

Vipsania ema oli Agrippa esimene abikaasa Pomponia Caecilia Attica, kes pärines Pomponiuste ratsanikusugukonnast. Tema isa oli Cicero sõber Titus Pomponius Atticus ning emapoolne vanaisa oli Marcus Licinius Crassus.

Isa Agrippa oli pärit plebeiperekonnast, mis oma rikkuse tõttu kuulus ratsanikuseisusesse.

Elulugu

Ara Pacise lõunatiival on Jasper Burnsi arvates kujutatud ka Vipsania (naine, kes lapsel (arvatavasti Drususel) käest kinni hoiab)

Agrippa ja tema sõber Octavianus kihlasid Vipsania Tiberiusega enne tüdruku aastaseks saamist. Tiberius oli Augustuse kasupoeg, Augustuse abikaasa Livia Drusilla poeg abielust Tiberius Claudius Nero Vanemaga. Abielu sõlmiti 20 eKr, 19 eKr või 16 eKr. Abielu oli õnnelik. Aastal 13 eKr või 15 eKr sündis neil poeg Nero Claudius Drusus (Drusus Noorem), ainus Tiberiuse poeg, kes sai täiskasvanuks. Kui Octavianus Drususe lapsendas, sai tema nimeks Drusus Julius Caesar.

Märtsis 12 eKr, pärast Pannooniast naasmist, suri Vipsania isa Agrippa, kelle Augustus oli ette näinud oma järglaseks. Agrippa viimane abikaasa oli Augustuse tütar Julia Vanem (Augustus lootis nähtavasti, et pärast Agrippat tulevad võimule tema enda tütrepojad). Augustus sundis Tiberiust Vipsaniast lahutama ning abielluma Juliaga, kes oli Vipsania võõrasema ja Tiberiuse võõrasõde. Augustus püüdis kindlustada Tiberiuse positsiooni troonipärijana. Pärast Agrippa surma ei olnud Tiberiuse abielu Vipsaniaga enam Augustusele kasulik. Peale selle oli Julia Agrippa äraolekul rasedaks jäänud ning Augustus kartis skandaali. Julia laps sai nimeks Marcus Vipsanius Agrippa Postumus.

Tiberius aga armastas Vipsaniat ega võtnud Juliat omaks. Vipsania oli sel ajal lapseootel ning isa surmast ja lahutusest tingitud vapustuse tõttu kaotas ta tõenäoliselt lapse. Mõlemad elasid lahkuminekut raskelt üle.

Tiberius lahutas Vipsaniast vastu tahtmist 11 eKr: ta ei lakanud kunagi seda kahetsemast. Drusus jäi tolleaegse tava vastaselt elama ema juurde. Kord, juba tükk aega pärast lahutust, silmas Tiberius Vipsaniat tänavalt kandetoolis ning jälitas teda, pisarad silmis. Edaspidi hoiti Vipsania Tiberiuse silma alt ära: Augustus käskis tal Rooma linnast lahkuda. Tiberius ei andestanud Juliale abielu lõhkumist ning ka Julia ei pidanud Tiberiusest lugu.

Aastal 11 eKr abiellus Vipsania senaator Gaius Asinius Gallus Saloninusega, oraator Gaius Asinius Pollio pojaga. Neil sündis vähemalt viis poega. Vipsania suri 20. aastal, mõni päev pärast tema poja Drususe ovatsiooni, mis toimus 28. mail. Tacituse järgi oli Vipsania Agrippa lastest ainuke, kes suri loomulikku surma.

Tiberiuse suhted Gallusega

Tiberius vihkas Gallust, muu hulgas sellepärast, et Gallus väitis, et Drusus on tema poeg. Tiberius oli armukade ka veel pärast Vipsania surma. Aastal 30 kuulutas senat Tiberiuse õhutusel Galluse rahvavaenlaseks ning Tiberius mõistis ta riigireetmises süüdi. Gallus suri 33. aastal vanglas nälga. Tegu võis olla ka mõrva või enesetapuga.

Vipsania ja Galluse järeltulijad

Vipsania ja Galluse poegadest on teada:

• Gaius Asinius Pollio noorem, konsul 23; saadeti vandenõus süüdistatuna pagendusse, tapeti 45 keisrinna Valeria Messalina käsul. Tema lapselaps Pomponia Graecina, kes abiellus väejuht Aulus Plautiusega (sai pärast Britannia vallutamist ovatsioonid), oli arvatavasti kristlane. Ta elas pika õnnetu elu. Nero mõrvas tema poja, sest Agrippina Noorem oli temasse armunud ning julgustas teda trooni taotlema.
• Marcus Asinius Agrippa, konsul 25, suri 26. aasta lõpus. Tema poeg Marcus Asinius Marcellus oli 54 (Claudiuse surma ajal) konsul koos Marcus Acilius Aviolaga.
• Asinius Saloninus (Gnaeus Asinius Saloninus või Quintus Asinius Lupus, mõnikord ekslikult Salonius), suri 22. Tacitus nimetab teda väljapaistvaks inimeseks. Saloninus taheti naita ühega Tiberiuse lapselastest (Tacitus. Annales 3.75).
• Servius Asinius Celer, consul suffectus 38. Ta ostis keiser Caligulalt tohutu suure summa eest ühe kala. Ta suri tõenäoliselt millalgi enne 47. aasta keskpaika. Tal võis olla tütar Asinia Agrippina.
• Asinius Gallius (Lucius Asinius Gallus), 46 oli segatud Claudiuse-vastasesse vandenõusse ning saadeti pagendusse. Hiljem ta rehabiliteeriti ning sai tõenäoliselt 62 konsuliks. Cassus Dio (60.27.5) järgi oli ta väga väike ja inetu.
• Asinius Lupus

Puteoli rahvas mainib Gnaeus Asiniust, Puteoli linna patrooni. See võis olla Asinius Saloninus (Gnaeus Asinius Saloninus) või Asinius Gallus (Lucius Asinius Gallus).

Vipsania ilukirjanduses

Peter Paul Rubensi maal "Tiberius and Agrippina"

Inglise kirjanik Walter Savage Landoril on raamatus "Imaginary Conversations of Greeks and Romans" (London 1885, lk 461–465) Tiberiuse ja Vipsania vaheline dialoog, mis põhineb Suetoniuse teatel endiste abikaasade kohtumisest.

Jasper Burnsi raamat "Vipsania: A Roman Odyssey" (Charlottesville 2006) räägib Tiberiuse ja Vipsania suhtest.

Vipsania on ka kõrvaltegelane Robert Gravesi raamatus "Mina, Claudius".

Allikad

Cornelius Nepos

Cornelius Nepos. Atticus 19.4. Nata est autem Attico neptis ex Agrippa, cui virginem filiam collocarat. Hanc Caesar vix anniculam Ti. Claudio Neroni, Drusilla nato, privigno suo, despondit; quae coniunctio necessitudinem eorum sanxit, familiaritatem reddidit frequentiorem. "Aga Atticusel sündis tütretütar Agrippalt, kellele ta oli tütre neiuna naiseks andnud. Tolle kihlas tseesar vaevalt aasta vanusena Tiberius Claudius Neroga, Drusilla pojaga, oma võõraspojaga; see hõimlus kinnitas nende lähedasi suhteid, tegi nende läbikäimise tihedamaks."

Velleius Paterculus

Velleius Paterculus. Historia Romana II, 96.1. Mors deinde Agrippae, qui novitatem suam multis rebus nobilitaverat atque in hoc perduxerat, ut et Neronis esset socer, cuiusque liberos nepotes suos divus Augustus praepositis Gai ac Lucii nominibus adoptaverat, admovit propius Neronem Caesari: quippe filia Iulia eius, quae fuerat Agrippae nupta, Neroni nupsit. "Seejärel suri Agrippa, kes oli oma uue inimese seisundit paljude tegudega õilistanud ning jõudnud selleni, et oli Nero [st Tiberiuse] äi ning tema lapsed, oma lapselapsed, oli jumalik Augustus eelistatud nimede Gaius ja Lucius all lapsendanud; see lähendas Nerot tseesarile: sest oma tütre Iulia, kes oli olnud Agrippa abikaasa, andis ta naiseks Nerole."

Tacitus

Tacitus. Annales I, 12.4. Nec ideo iram eius lenivit, pridem invisus, tamquam ducta in matrimonium Vipsania M. Agrippae filia, quae quondam Tiberii uxor filerat, plus quam civilia agitaret Pollionisque Asinii patris foreciam retineret. "Aga [Asinius Gallus] ei leevendanud sellega tema [Tiberiuse] viha, olles ammu vihatud, just nagu ta oleks pärast abiellumist Vipsaniaga, Marcus Agrippaga, taotlenud enamat kui kodanikule kohane ning säilitanud oma isa Asinius Pollio ülbuse."

III, 19.3. At Drusus urbe egressus repetendis auspiciis mox ovans introiit. Paucosque post dies Vipsania mater eius excessit, una omnium Agrippae liberorum miti obitu: nam ceteros manifestum ferro vel creditum est veneno aut fame extinctos. "Aga Drusus, kes oli linnast teele läinud, et asuda uuesti vägesid juhtima, sisenes varsti ovatsiooni korras. Ja mõne päeva pärast lahkus tema ema Vipsania, ainsana kõikidest Agrippa lastest rahulikult surres: nimelt teiste kohta on kas avalikult teada, et nad surid mõõga läbi, või arvatakse, et nad surid mürgi või nälja läbi."

Suetonius

Suetonius. De vita Caesarum. Divus Augustus 63.2. Hoc quoque defuncto, multis ac diu, etiam ex equestri ordine, circumspectis condicionibus, Tiberium privignum suum elegit coegitque praegnantem uxorem et ex qua iam pater erat dimittere. "Kui ka tema [Agrippa] suri, siis valis [Augustus], olles kaua kaalunud paljusid võimalusi ka ratsanikuseisusest, oma kasupojaks Tiberiuse ning sundis teda lahutama end rasedast abikaasast, kes oli teda juba isaks teinud.

Tiberius 7.2–3. Agrippinam, Marco Agrippa genitam, neptem Caecili Attici equitis R., ad quem sunt Ciceronis epistulae, duxit uxorem; sublatoque ex ea filio Druso, quanquam bene convenientem rursusque gravidam dimittere ac Iuliam Augusti filiam confestim coactus est ducere non sine magno angore animi, cum et Agrippinae consuetudine teneretur et Iuliae mores improbaret, ut quam sensisset sui quoque sub priore marito appetentem, quod sane etiam vulgo existimabatur. Sed Agrippinam et abegisse post divortium doluit et semel omnino ex occursu visam adeo contentis et umentibus13 oculis prosecutus est, ut custoditum sit ne umquam in conspectum ei posthac veniret. "[Tiberius] võttis naiseks Agrippina, Marcus Agrippa tütre, kelle vanaisa oli Caecilius Atticus, kellele Cicero kirju saatis; ja pärast seda, kui oli omaks tunnistanud tema poja Drususe, oli ta sunnitud end naisest lahutama, kuigi too oli väga sobiv ja teist korda rase, ning kohe abielluma Iuliaga, Augustuse tütrega mitte ilma suure ängistuseta, sest ta oli Agrippinaga armusuhtes ning ei kiitnud heaks Iulia kombeid, sest oli märganud, et too ihkas teda juba eelmise abikaasa ajal, nagu tegelikult üldiselt arvati. Kuid ka pärast lahutust oli ta kurb, et oli Agrippina ära ajanud, ning kui ta teda üldse ainult üks kord juhuslikult nägi, siis ta saatis teda nii pingsate ja pisarates silmadega, et hoolitseti selle eest, et ta pärast seda enam mitte kunagi tema silma alla ei satuks."

Seneca Vanem

Seneca Vanem. Rooma ajalugu XXI, 4

Cassius Dio

Cassius Dio. Rhōmaikē historia LIV 31.2, LVII 2.7; LVIII 3.1; LX 27.5

Kirjandus

• W. Smith. Vipsania (1). – W. Smith (toim). A dictionary of Greek and Roman biography and mythology, III, Boston 1867, lk 1262.
• Dietmar Kienast. Agrippina (1). – Der Neue Pauly 1 (1996), veerg 298.
• M.-Th. Raepsaet-Charlier. Prosopographie des femmes de l'ordre sénatorial (Ier-IIe siècles) I, Leuven 1987, nr 811. ISBN 9068310860
• S. E. Wood. Forgotten women in the imperial portrait group from Béziers. – Archaeological News 21–22 (1996–1997), lk 119.
• S. E. Wood. Imperial Women: A Study in Public Images, 40 B.C.-A.D. 68, Leiden 1999. ISBN 9004112812
• M. Lightman, B. Lightman. Vipsania Agrippina (1). – M. Lightman, B. Lightman (toim). Biographical Dictionary of Ancient Greek and Roman Women: Notable Women from Sappho to Helena, New York 2000, lk 237–238.
• Susan E. Wood. Imperial women: a study in public images, 40 B.C.-A.D. 68. Brill 2000, ISBN 9789004119505, lk 177jj (Google'i raamat)
• John Hazel. Who's Who in Roman World, Routledge 2002, ISBN 9780203425992, lk 5 (Google'i raamat)

Välislingid

• Jasper Burns. Vipsania on Roman Coins? Ilmunud: The Celator 18, mai 2004, lk 6–20.
• Jasper Burns. Vipsania on the Ara Pacis?
• V 0462 Sissekanne raamatus "Prosopographia Imperii Romani"