Anarâš Haanu Kirsti Pirjo Essi, Essi Morottaja lii piejâmin perruu nuorâmuu päärni uáđđiđ. Sun sáámást uccáážân suu ááhu kielân, anarâškielân, mii sunjin lii ain kullum, mut mon sun oopâi eskin käävci ihheed tassaaš.
Onne lii sämmilij aalmugpeeivi, Säämi aalmug juhlepeivi. Eidu tääl maaŋgah láá perustum kuullâđ sämmilâšvuođâst. Essi Morottaja ij juur smietâ argâelimistis sämmilâšvuođâ.
– Munjin sämmilâšvuotâ lii táválâš argâ muu perruin, ärbivuovij jotkum já paijeentoollâm.
Sämmilâšvuotâ uáinoo Morottaja perruu elimist maaŋgânáál. Sij sárnuh anarâškielâ, ärbivuáváliih iäláttâsah tego kuálástem lii masa jyehipiäiválâš. Morottaja meid táiđá ärbivuáválijd tuojijd já meid aassâmvyehi lii ärbivuáválâš, ko kulmâ suhâpuolvâ eelih siämmáá káátu vyelni suu kállá pärnivuođâ pääihist.
Taah puoh ääših iä lah kuittâg lamaš jiešmeidlist čielgâseh Morottajan. Sämikielâ já kietâtuojij oppâm lii vaattâm ennuv pargo.
Kielâmonâtteijest kielâiäláskitten
Morottaja aasâi Säämist kuulmâ ihásâžžân räi. Suu enni lâi almottâttâm suu anarâškielâ kielâpiervâlân. Sun ij kuittâg kuássin algâttâm kielâlávgumist, ko koolgâi varriđ Maadâ-Suomân.
– Motomin mun smietâm, ete maggaar ličij lamaš oppâđ kielâ jo pärnin já maht tot ličij vaiguttâm muu elimân. Mutâ jiem haalijd meendu ennuv murâštiđ moonnâm ääigi, sun hundâruš.
Ohtâvuotâ tavas já sämmilâšvuotân ij kuittâg potkânâm mäddin. Puoh luámuid Morottaja vietij tavveen ááhu já äijih kulen, kiäh láin sunjin tego nubeh vaanhimeh.
Ive 2017 Morottaja koolgâi valjiđ uđđâ pálgá, mon mield jođeškyettiđ. Anarâškielâ luuhâm lâi lamaš jo kuhháá mielâst. Morottaja enni já uccuábbi láin jo váldám kielâ maassâd. Nuuvtpa siämmáá čoovčâ sun algâttij sämikielâ uápuid Anarist.
Morottaja tuoivân lâi, ete pesâččij sárnuđ kielâ val áhuinis. Stuorrâ murrâš lâi ko ákku muštottui já pyecceevuotâ vaaldij vistig kielâ já loopâst ááhu.
– Ličijhân tot ereslágán, jis ličij kuullâm ááhu kielâ pärnivuođâ rääjist. Tot lii taggaar mii poovčâst.
Veikkâ Morottaja lii ain lamaš perustum kielâin, te sämikielâ oppâm ij lamaš älkkee. Toos lahtâseh maaŋgâlágáneh tobdoh, eromâšávt ko saahâ lii kielâst, mon ličij kolgâm finniđ jo pärnin.
– Tot lii lamaš vaigâd, ilo, soro, tušástume já rähisvuotâ.
Tääl sämikielâ lii Morottaja eellim kuávdáást: sun sárnu párnáidis jyehi peeivi sämikielâ. Ucceeblovokielâ sirdem ij lah älkkee, ige ain olmâ saanijd tieđe tâi mušte. Sun lii kuittâg kijttevâš, et ij taarbâš sirdeđ kielâ párnáid ohtuu.
Tušástume já etnostressi šoddii uáppásin Morottajan meid talle, ko sun porgâškuođij eskin oppum kieláin sämikielâlijn párnáiohjelmijn.
– Tääl ko kiäččá taid puáris oosijd, te kalehân mun huámmášâm tuše taid feeilâid já talle váhá hepânâšâm.
Anarâš siärvusist láá ennuv kielâmonâtteijeeh, mutâ meid ennuv sämmiliih kiäh láá váldám kielâs maassâd rävisolmožin. Staatâ tooimah láá vaiguttâm ennuv toos maggaar sämikielâi já kulttuur tile lii.
– Etnostreesi kolgâččij uigâđ meddâl já adeliđ tom staatân, et pyerrin liävus, taat ij lah muu, smiättá Morottaja.
Oovtâst aassâm riggod puohâi eellim
Solojävrriddoost stuorrâ táálust ääsih joba käävci olmožid. Oovtâst asâmist láá ennuv pyereh peleh, juáhážân lii servi já päikkipargoid kávnoo iše.
– Tast lii párnáid nuuvt ennuv rigesvuotâ. Eidu kielâ peht, tiäđuin já tááiđuin.
Ko Eesi käälis Saammâl vuálgá Matti-ejijnis juoŋâstiđ tâi kuálástiđ, te suoi väldiv párnáid fáárun. Párnááh uáinih sunnuu vuovijd já taavijd.
Morottaja lii huámmášâm individualistlâš kulttuur levânem Suomân já meid Sáámán. Suu mielâst lii tergâd huolâttiđ alnestis, mut meid jurdâččiđ aašijd vijđásubbooht.
– Tááláá ääigi kulttuurist ij vaarâ lah saje tâi naavcah innig smiettâđ, mii ličij ubâ siärvusân tâi ubâ perrui pyeri. Mut jis mij asâččijm eenâb návt, te talle liččii eenâb ääših maid jyehiđ. Talle ulmuuh iä kenski liččii nuuvt kyermittum, sun hundâruš.
Uđđâ rähisvuotâ kavnui tyejiškoovlâst
Tyehišiljoost kodoreh hiäŋgájeh kuškâmin. Forgâ Essi Morottaja piäsá kuárruđ tain njuppâhijd párnáid.
Tego maaŋgah iäráseh-uv, meid Morottaja ferttij oppâđ tuojijd škoovlâst. Sun halijdij uážžuđ nanosub ohtâvuođâ maddârijdis já tyejikulttuurân, mii sunjin kulá. Ohtâvuođâ lasseen kavnui meid stuorrâ rähisvuotâ tuojijd, eromâšávt áijáás sovskammuid.
– Ostoliemâ já kodorij neskim, tot oroi nuuvt rähis pargon elimist. Toh láá muu mielâ tyejeh, veikkâ uáinám et jiem mun vala mihheen čeepijd lah, Morottaja muštâl moovtâ.
Vyeligâšvuođâ tyehin lii kuittâg tuáijár, kiän kieđâin šaddeh maaŋgâlágáneh tyejeh: mácuheh, sovskammuuh, šišnelaavhah, lájukappeer, nijbe já maaŋgah eres tyejeh.
Anarâš tuáijárij mere lii vaigâd miäruštâllâđ, ko maaŋgah tuáijojeh tuše jieijâs perrui. Säämi tyeje registerist kávnojeh tuše muáddi anarâš tuáijár. Kuittâg ovdâmerkkân sovskammui kuárrum lii táiđu, mon iä maaŋgah innig tääiđi.
”Jis mun jiem tom poorgâ, te talle tot ij lah ollágin”
Morottaja nommâ paijaan vuosmui juávhust uáinusân, ko lii saahâ anarâškielâ iäláskitmist. Meid Essi Morottaja lii porgâm ennuv kielâiäláskittem oovdân anarâškielâlâš párnáimuusik peht. Sunjin párnáiguin já musikkáin porgâm lii tego niävduspargo.
– Motivaatio lii munjin tot, et materiaal ij lah, eromâšávt párnáimuusik peht. Talle motivaattor munjin lii tot, et ferttee jieš rähtiđ. Jis mun jiem tom poorgâ, te talle tot ij lah ollágin.
Morottaja uáiná, et tääl jo maaŋgah pargeh ennuv anarâškielâ já kulttuur siäilum oovdân. Juáháš parga tom maid vaja, sun muštoot.
– Puohah kiäh sirdeh sämikielâ, te pargeh hirmâd ennuv jo tast, sun osko.
Sun ij äälgi iärvádâllâđ maggaar kielâ puátteevuotâ lii, mutâ tuáivu kuittâg, et jieijâs párnáin siäiluččij ohtâvuotâ kielân já kulttuurân.
– Tot ilos, mii lâi jo časkâmin, te tast lii šoddâm ain stuárráb já stuárráb tullâ, mii lieggee anarâškielâ já kulttuur. Tullâhân iälá ton mield maid toho piäjá.
