Orbiit

See artikkel räägib astronoomia mõistest; rühma toimega seotud mõiste kohta vaata artiklit Orbiit (rühmateooria); graafiteooria mõiste kohta vaata artiklit Graafi orbiit; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Jõhvi JK Orbiit.

---

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus

Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Näiteks võib keha tiirelda ümber Galaktika keskme või Maa ja Kuu ühise raskuskeskme. Kahe keha probleemile vastaval juhul on orbiit ringjoon või ellips, muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega.

Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi – pikemat pooltelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide – nimetatakse orbiidi elementideks.

Tehiskehade orbiite uurib astrodünaamika, looduslike taevakehade omi uurivad taevamehaanika ja stellaardünaamika.

Geotsentrilised orbiidid

 Pikemalt artiklis Geotsentriline orbiit

Geotsentrilised orbiidid on orbiidid ümber planeet Maa. Kuigi teoreetiliselt on lõputult palju erinevaid orbiite, on nad jagatud kasulikkuse ja omaduste järgi rühmadeks.

Maa-lähedased orbiidid

 Pikemalt artiklis Maa-lähedane orbiit

Rahvusvaheline kosmosejaam Maa-lähedasel orbiidil

Maa-lähedased orbiidid on 200–3000 km kõrgusel. Maa-lähedastel orbiitidel kaitseb Maa magnetväli tehiskaaslasi kosmilise kiirguse ja päikesetuule eest. Maa lähedal saab teha hea resolutsiooniga pilte, seepärast kasutatakse Maa-lähedasi orbiite kaugseireks ja kosmoseluureks.

Enim kasutatud Maa-lähedane orbiit on polaarorbiit. Polaarorbiidi kalle on 90° lähedal. Polaarorbiidil satelliit lendab üle pooluste ja ekvaatorist risti üle. Satelliidi all maakera pöörleb ja nii on võimalik ilma orbiiti muutmata ära katta kogu maapind.

Geostatsionaarne orbiit

 Pikemalt artiklis Geostatsionaarne orbiit

Geostatsionaarne orbiit on 35 786 km kõrgusel asuv 0° kaldega orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. Üks geostatsionaarse orbiidi plusse on see, et seal olevate tehiskaaslastega sidepidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti kasutatakse satelliittelevisiooni edastamiseks ja satelliitsideks.

Keskmise kõrgusega orbiidid

Maa satelliitide orbiidid animeerituna

Keskmised kõrgusega orbiidid asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel, umbes 20 000 km kõrgusel. Orbiitidel olevate satelliitide tiirlemisperiood on umbes 12 tundi. Kasutatakse peamiselt satelliitnavigatsiooni satelliitide, näiteks GPS-i, GLONASS-i ja Euroopa Galileo satelliitide jaoks.

Selenotsentriline orbiit

 Pikemalt artiklis Selenotsentriline orbiit

Selenotsentriline orbiit on ümber Kuu tiirleva keha orbiit. Kuu-lähedased orbiibid, mis on vähem kui 100 kilomeetri kõrgusel, on kõige huvipakkuvamad Kuu pinnase uurimisel. Selenotsentrilistel orbiitidel on probleeme orbiidi püsivusega ning ainult vähesed "jäätunud" orbiidid võimaldavad pikka aega Kuu ümber tiirelda.

Vaata ka

• Orbiidi kalle
• Orbiidi ekstsentrilisus

Välislingid

• Kaupo Voormansik. Orbitaalmehaanika I