Orbiit

See artikkel räägib astronoomia mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Graafi orbiit; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Jõhvi JK Orbiit.

---

Maa orbiidil oleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja sissepoole kiirendus.

Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Näiteks võib keha tiirelda ümber Galaktika keskme või Maa ja Kuu ühise raskuskeskme. Kahe keha probleemile vastaval juhul on orbiit ringjoon või ellips, muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud häiritusega.

Orbiiti geomeetriliselt iseloomustavad suurusi - peatelge, ekstsentrilisust, kallet, sõlmi ja apsiide - nimetatakse orbiidi elementideks.

Tehiskehade orbiite uurib astrodünaamika, looduslike taevakehade omi uurivad taevamehaanika ja stellaardünaamika.

Maa orbiidid

Kuigi teoreetiliselt on lõputult palju erinevaid orbiite, on nad jagatud kasulikkuse ja omaduste järgi rühmadeks.

Maa-lähedased orbiidid

Rahvusvaheline kosmosejaam Maa-lähedasel orbiidil.

Maa-lähedased orbiidid ehk madalad Maa orbiidid on 200 km kuni 3 000 km kõrgusel. Madalatel Maa orbiitidel kaitseb Maa magnetväli tehiskaaslasi kosmilise kiirguse ja päikesetuule eest. Maa lähedal saab teha hea resolutsiooniga pilte, seepärast kasutatakse Maa-lähedasi orbiite kaugseireks ja kosmoseluureks.

Enim kasutatud Maa-lähedane orbiidit on polaarorbiit. Polaarorbiidi orbiidi kalle on 90° lähedal. Polaarorbiidil satelliit lendab üle pooluste ja ekvaatorist risti üle. Satelliidi all maakera pöörleb ja nii on võimalik ilma orbiiti muutmata ära katta kogu maapind.

Geostatsionaarne orbiit

 Pikemalt artiklis Geostatsionaarne satelliit

Geostatsionaarne orbiit on 35 786 km kõrgusel asuv 0° kaldega orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. Geostatsionaarne orbiit on kasulik, sest seal olevate tehiskaaslastega side pidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti kasutataks satelliittelevisiooni edastamiseks ja satelliitsideks.

Keskmised orbiidid

Keskmised orbiidid asuvad madalate Maa orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel, umbes 20 000 km kõrgusel. Orbiitidel olevate satelliitide tiirlemisperiood on umbes 12 tundi. Kasutatakse peamiselt satelliitnavigatsiooni satelliitide jaoks, näiteks GPS, GLONASS ja Euroopa Galileo

Välislingid

Kaupo Voormansik - Orbitaalmehaanika I