Judo

Kyuzo Mifune (vasakul) ja Jigorō Kanō (paremal)

Morote seoinage ehk üleõlaheide kahe käega

Jigorō Kanō

Judo ehk džuudo (jaapani keeles 柔道 jūdō [dʑɯꜜːdoː] (mõlemad vokaalid häälduvad jaapani keeles pikalt); 'pehme tee') on dr Jigorō Kanō (嘉納 治五郎 Kanō Jigorō, 1860–1938) loodud ning süstematiseeritud tänapäevane täiskontakne jūjutsul põhinev Jaapanist pärit võitluskunst ning võistlussport, mis loodi algselt terviklikuks füüsiliseks, vaimseks ning moraalseks praktiseerimiseks. Jaapanis tuntakse judot ka "Kano Jiu-Jitsu" nime all. Tänapäeval on judo mitme riigi kooliprogrammi osa.

Jūjutsust alguse saanud judole on iseloomulik heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv võistlus, mille eesmärk on vastane matile (tatami) heita või mõnel muul viisil seljatada. Vastase võib sundida alistuma teda immobiliseerides, liigeslukustades, kägistades või kinni hoides. Käe- ja jalalöögid, samuti relvatehnikad kuuluvad judosse ning ainult eelnevalt kokkulepitud vormides (kata, 形) ega ole lubatud judovõistlustel ja vabatreeningutel (randori, 乱取り).

Judotehnikad koosnevad eri maadlustehnikatest, sh heidetest, nn käe- ja jalalukkudest, valuvõtetest, kinnihoidmis-, kukkumis- ning kägistamistehnikatest. Käe- ja jalalöögid, samuti relvatehnikad, on lubatud ainult kata'de (形) osana.

Judo põhialuste hulka kuulub vastase ründesse panustatud jõu enda kasuks pööramine.

Judo harrastajaid nimetatakse traditsioonidele toetudes judokateks, harjutusruumi dojo'ks ning judoka spetsiaalset tugevast puuvillasest riidest riietust nimetatakse judogi'ks. Tänapäeval on traditsioonilised tatami'd ehk riisiõlgmatid läänes asendunud nii harjutus- kui võistlussaalis levinud maadlusmattidega.

Judo ajalugu

Judo on välja kasvanud mitmest Jaapani jūjutsu koolkonnast. Esimese džuudokooli Kōdōkani rajas dr Jigorō Kanō 1882 Shitayas, millest tänapäevaks on saanud judo rahvusvaheline peamaja.

1886. aastal võitis Kanō võistkond konkureerivat jūjutsu kooli, mille tulemusel võttis Jaapani armee ja politsei judo oma treeningprogrammi ning seda hakati õpetama koolides.

2016. aastal võitis Eesti soost Sebastian Thomas Gaydon ookami karikasarja II etapil kolmanda koha.

Tasemed ja vöövärvid

Kuna algselt oli judo looja judo võistlusspordiks saamise vastu, lõi ta võistlusmomendi kompenseerimiseks ning õpilaste arengu premeerimiseks tasemesüsteemi, milles judokate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega ning astmeid eristavad erivärvilised vööd.

Kyu (õpilase) tasemel:

6. = valge (algaja)

5. = kollane

4. = oranž

3. = roheline

2. = sinine

1. = pruun

Dan'i (meistri) tasemel:

1.-5. = must

6.-8. = punavalge

9.-10. = punane

11. = vööastet välja ei anta.

12. = lai valge vöö (antud vaid džuudo loojale dr Jigorō Kanōle).

Judo vööde värvid Euroopas, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal jne.

Valge		6. kyu
Kollane		5. kyu
Oranž		4. kyu
Roheline		3. kyu
Sinine		2. kyu
Pruun		1. kyu
Must		1. - 5. dan
Valge-punane		6. - 8. dan
Punane		9., 10. ja kõrgem dan

Vööskaala värvid ja raskusastmed on riigiti erinevad.

Judo algajale antakse õigus kanda valget vööd. Värvid ja triibud teenitakse eksamite käigus. Näiteks Soomes sooritavad juuniorid lisaks vööeksamitele nn triibueksameid, mille käigus teenitakse vööle (punased) triibud. Triibud eristavad ka juunioride tasemeid, nt. võistlusel; näiteks ei tohi punaste triipudega judokaid kägistada ega õlalukustada. Harjutamise edenedes viiakse läbi noortele algajatele vaheeksamid, et teenida lisatriipe. Punased triibud on märgitud vöö mõlemasse otsa umbes viie sentimeetri kaugusele vöö otsast. Kolm riba annavad õiguse vööeksamile, mille sooritanud edenevad järgmisele vöötasemele. Vähemalt 16-aastased judokad triipe ei kasuta, mis tähendab, et kõnealusele judokale võidakse judovõistlustel või harjutusmatšides sooritada kägistamis- ja käeluku tehnikaid. Mõnes teises riigis on need vaheastmed teostatud näiteks kahevärviliste vöödena (kollane -> kollane-oranž -> oranž -> jne).

Kohtunikekogu jälgitava tasemetesti sooritamisega tõstab judoka oma taset. Vöö tasemesoorituste vahel on minimaalsed ajad, mille järel on võimalik liikuda järgmisele vöötasemele. Mustal vööl on kümme vööväärtust ehk dani ja need sooritatakse tasemetestidega nagu ka madalamad vööväärtused.

Judo spordialana

Kanō ja tema õpilased hakkasid lääneriikides judot tutvustama 20. sajandi vahetusel. Euroopa judoliit asutati 1949. aastal ja kaks aastat hiljem peeti esimesed Euroopa meistrivõistlused. Rahvusvaheline judoliit asutati 1951. aastal ja esimesed judo maailmameistrivõistlused peeti 1956. aastal Tokyos. Esimest korda võisteldi judos olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos, olümpiamängude kavas on see olnud regulaarselt alates 1972. aastast (välja arvatud 1968).

Naised hakkasid judos võistlema Euroopa meistrivõistlustel 1975. aastal, 1980. aastal maailmameistrivõistlustel ja 1992. aastal olümpiamängudel.

Meeste judo oli esimene Aasiast pärit spordiala, mis olümpiamängude kavva lülitati. Praegu on olümpiamängude kavas seitse kaalukategooriat meestele ja seitse kaalukategooriat naistele.

Kōdōkan

Judo rahvusvaheline peamaja Kōdōkan asub tänapäeval Tokios ainult judole pühendatud 8-korruselises hoones, millest juhitakse judo-tegevust terves maailmas.

Vaata ka

• Judokate loend
• Judo maailmameistrivõistlused
• Jūjutsu
• Tallinn European Open
• Taiji
• Iaido
• Iaijutsu
• Hapkido
• Jūjutsu
• Aikido
• Bando
• Karate
• Kendo
• Muye Dobo Tong Ji
• Taekwondo
• Muay Thai

Välislingid

• Eesti Judoliit