Lehekülje Romantism (muusika) lähteteksti vaatamine

{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=november}}
{{See artikkel | on muusikastiilist. Ideoloogia ja kunstistiilide kogumi kohta vaata artikkel [[Romantism]].}}

{{Muusika ajalugu}}
'''Romantism''' on [[muusikastiil]], mida iseloomustab [[romantism]]i [[tunnus]]te avaldumine [[muusika]]s.

Romantilist muusikat iseloomustab [[tundmus]]te rõhutamine, klassikaliste [[muusikavorm]]ide rikkumine, [[harmoonia]] muutumine keerukamaks ning muusika [[programmiline muusika|programmiline]] sidumine muusikaväliste [[idee]]dega.

Kuna romantismi peetakse 19. sajandi valitsevaks muusikastiiliks, siis räägitakse ka romantismiajastust, millele eelnes [[eelromantism (muusika)|eelromantism]] ning mis jaotus [[vararomantism (muusika)|vararomantismiks]], [[kõrgromantism (muusika)|kõrgromantismiks]] ja [[hilisromantism (muusika)|hilisromantismiks]].

Romantilise muusika uued vajadused kutsusid esile muudatusi [[muusikainstrument]]ide ehituses ja [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisus. [[Orkestratsioon]] muutus ühest küljest detailirohkemaks ja värvikirevamaks ning teisest küljest järjest massiivsemaks ja võimsamat kuulamismuljet pakkuvaks.

Seoses 19. sajandil üldise huvi tõusuga [[rahvakultuur]]i vastu hakkasid ka romantilised heliloojad oma muusikas kasutama [[rahvamuusika]]t, mis viis [[realism (muusika)|realismi]] ja [[rahvusromantism (muusika)|rahvusromantismi]] tekkeni.

Romantikute suur huvi [[vanamuusika]] vastu tõi kaasa möödaniku heliloojate loomingu taasesitused ja kogutud teoste väljaandmise, mis lõi pinnase [[historitsism (muusika)|historitsismi]] tekkeks.
==Romantismi mõiste muusikas==
Romantismi mõiste tuli muusikas kasutusele 19. sajandi saksa filosoofide ja poeetide klassitsistlikku muusikat käsitlevates tekstides. Klassitsismiga võrreldes tõlgendati kaasaegset muusikat romantilisena. Nende meelest romantiline muusika
* kandis endas teatud tüüpi erilist elutunnetust;
* oli filosoofiline, kuna tõlgendused andsid muusikale metafüüsilise tähenduse;
* oli poeetiline, sest oli tihedalt seotud kirjandusega;
* oli religioosne, kuna romantikud olid veendunud, et muusika kaudu saab inimene kogeda kõrgemat vaimsust

Saksa filosoofi [[Arthur Schopenhauer]]i (1788–1860) filosoofia kaudu elavad romantismi ideed tänini.

==Romantismi tunnused muusikas==

Saksa muusikateadlase [[Carl Dahlhaus]]i sõnul on romantism muusikas "tunnete kunst" ja "kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest".

Romantismi põhiliseks tunnusteks muusikas on: 
* tundmuste rõhutamine. Romantiline muusika peab kuulajas esile kutsuma tundmusi ja assotsiatsioone. Klassitsismi mõistuslikkuse ideaal taandus.
* subjektiivsus. Romantiline muusika peab olema subjektiivne. Muusika subjektiivsuse idee pärineb juba 18. sajandist, kuid 19. sajandil oli see tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõudega. Subjektiivsus suurendas muusika väljenduslikku jõudu
* originaalsusetaotlus. Tänini kehtiva romantilise arusaama kohaselt peab muusika olema helilooja elu ja tunnete peegeldus ning tekitama nendega otseseid seoseid.
* programmilisus. Muusikat seoti muusikaväliste ideedega, mis olid pärit loodusest, ajaloost, rahvaloomingust, [[muistend]]itest ja [[legend]]idest; Muusika taustal olevad kirjanduslikud süžeed sisaldasid tihti fantastikat, tontlikkust, õudusi, eksootilisust, muinasjutulisust, rahvalikke elemente, lapselikkust
* poeetilise ja metafüüsilise tasandi olemasolu
* geeniusekultus. Romantilist muusikat loovad geeniused. Ainult geenius suudab avastada ja kogeda uusi senitundmatuid ja originaalseid tundeid.

Romantikud alguses vastandasid muusikat teistele kunstiliikidele nagu näiteks kirjandusele või maalikunstile, mida peeti muusikast realistlikumaks. Muusika kehastas nö "vastandmaailma" (saksa keeles ''Gegenwelt''). Leiti, et muusikas on võimalik tundeid väljendada vaid kaudselt, esteetilise ja kunstilise abstraktsioonina. Alles hilisromantismi perioodil 19. sajandi lõpus hakati looma muusikat, milles tunnete väljendamine muutus otseseks. Näiteks Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas kisendab varjamatu valu ja grotesk. Mahler kasutas selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid, ebareeglipärast harmooniat ja korrapäratuid rütme.

==Romantilise muusika stiilimudel==

Romantilise muusika uus esteetika ja tunnetus sundisid heliloojaid kasutama klassitsismist erinevaid muusika väljendusvahendeid:
* muusikavormi klassitsistlikud skeemid jäid küll samaks ka romantismi puhul, kuid kuna romantikute eesmärgiks oli muusikalise mõtte katkematu vool, siis vormiosade proportsioonid muutusid, piirid hägustusid ja vormiskeeme rikuti
* meloodia puhul loobuti muusikavormi piiride selgest eristatavusest: romantiline meloodia pikenes, tundudes näiteks Wagneri puhul lõputuna
* tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele jõudis ka suurvormi tasandile ja tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise ja uute vormide tekke: muusikavorm pidi olema eelkõige muusikalise idee teenistuses. Näiteks 
** Franz Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" on vaid kaheosaline,
** Ludwig van Beethoven kasutas 9. sümfoonia finaalis [[Friedrich Schiller]]i teksti "Ood rõõmule" solistide ja koori esituses, ühendades nii sümfoonia, kantaadi kui ka instrumentaalkontserdi žanrid 
** tekkisid uued tsüklilised suurvormid [[vokaaltsükkel]] ja [[klaveripalade tsükkel]]; 
** muusikavormid muutusid ühest küljest fantaasiaküllasemaks ja rapsoodilisemaks, teisest küljest aga lihtsamaks ja rahvalikumaks
* harmoonia muutus keerulisemaks: seda rikastati kromatismidega, järjest rohkem kasutati [[kõrvalastmed|kõrvalastmetelt]] üles ehitatud [[akord]]e, dissoneerivate akordide lahendamine nihkus järjest kaugemale;
* rütmid muutusid vaheldusrikkamaks ja keerulisemaks;
* tempod muutusid kontrastsemaks
* sama tempo piires kasutati rohkem agoogikat ehk lokaalseid kiirendusi ja aeglustusi
* dünaamika oli klassitsismiga võrreldes nüansirikkam, kasutati kogu dünaamika skaalat
* suurema väljenduslikkuse saavutamiseks kasutati suuri dünaamilisi kontraste
* paljud sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: virtuoossema mängu huvides lisandusid vaskpillidele klapid, keelpillide kõlajõu suurendamiseks pikendati sõrmlauda ja poognat
* leiutati ja uutes rollides võeti kasutusele terve hulk uusi pille: inglissarv (1720), pikoloklarnet in As, bassklarnet in B, tuuba (1835), saksofon (1840), Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi
* eelistatud soolopilliks kujunes klaver, sest selle kõlajõud võimaldas imiteerida sümfooniaorkestrit ning seda oli tänu jätkuvale tehnilisele täiustamisele võimalik mängida järjest virtuoossemalt.
* muutusid vanad ja esile tõusid uued muusikažanrid.

==Romantilise muusika uued žanrid==
Romantism tõi kaasa muudatusi olemasolevates [[muusikažanr]]ites ja uute muusikažanrite tekke:
* uuteks muusikažanriteks kujunesid näiteks [[sümfooniline poeem]], [[transkriptsioon (muusikažanr)|transkriptsioon]] ja [[operett]];
* [[soololaul]] ja [[klaveripala]] muutusid üheks olulisemaks kammermuusikažanriks. Nii soololaule kui ka klaveripalu hakati ühendama tsükliteks. Soololaulul ja klaveripalal tekkis terve hulk allžanreid. Soololaulu uueks allžanriks oli saksa keeleruumis ''[[Lied]]'' ehk kunstlaul. Klaveripala allžanriteks olid näiteks [[sõnadeta laul]], [[eksprompt]], [[prelüüd]], [[rapsoodia]], [[nokturn]], [[muusikaline hetk]], [[polka]], [[valss]], [[masurka]] ja [[polonees]];
* [[programmiline muusika|programmilisuse]] suur populaarsus andis uue sisu näiteks [[ballaad]]ile, [[variatsioonid]]ele, [[fantaasia]]le ja [[parafraas]]ile;
* [[sümfoonia]], [[oratoorium]] ja [[kantaat]] omandas tihti uudse lüürilise või psühholoogilise sisu;
* kunstmuusikas tekkis jaotumine [[süvamuusika|süva-]] ja [[levimuusika]]ks, mille hulka kuulusid erinevad [[salongimuusika]] žanrid ja [[lööklaul]]ud.

===''Lied''===
{{vaata|Lied}}

'''''Lied''''' ehk '''kunstlaul''' on [[soololaul]]u allžanr.

Soololaul – heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ja itaalia keeles. On loodud ka laulude tsüklid (nt Franz Schubert ja Robert Schumann).

===Sümfooniline poeem===
{{vaata|Sümfooniline poeem}}

Programmiline muusika – instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest.

Sümfooniline poeem – üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist, kirjanduslikku või filosoofilist ideed.

Uute programmiliste muusikažanrite, nagu näiteks sümfoonilise poeemi tekkimine lõi vastuseisu seni valitsenud absoluutse instrumentaalmuusika žanrite, nagu näiteks sümfoonia, sonaadi või keelpillikvartetiga.

'''Programmiline muusika ja sümfooniline poeem''' – laenatud süžeed kirjandusest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja
– helilooja(t) samastus (samastati) peategelasega, süžees oli konflikte ja tragöödiaid, sageli oli üldine kõlapilt nukker – 19. sajandi keskel tekkis poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja formaalesteetika vahel → Hanslicki raamat "Muusikalisest ilust" (1854), kelle ideaaliks oli J. Brahms kui absoluutse muusika jätkaja
– esindajad nn Uus saksa koolkonna: Liszt, Berlioz

===Klaveripala===
19. sajandi uuteks klaverimuusika žanriteks kujunesid näiteks
* '''sõnadeta laul (F. Mendelssohn-Bartholdy "Lieder ohne Worte")'''
* '''eksprompt'''
* '''prelüüd'''
* '''rapsoodia'''
* '''nokturn'''
* '''muusikaline hetk (pr. k. ''moment musicale'')'''
* '''polka'''
* '''valss'''
* '''masurka'''
* '''polonees'''
* '''transkriptsioon (klaveritranskriptsioon)''' – tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile. Pianistid olid kõrgtasemel ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.

Romantilise klaverimuusika smi muusikat --> Liszt, Chopin tegid klaverit sooloinstrumendiks --> virtuoosikultus
===Romantiline ooper===
{{vaata|Ooper}}

– ajastu põhižanr, Wagneri reformooper kui kunstide sünteesžanre
Loodi [[muinasjutt|muinasjutulisi]] ("[[Undine]]"), fantastilis-olustikulisi ("[[Nõidkütt]]"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("[[Wilhelm Tell]]"), heroilis-romantilisi ("[[Norma (ooper)|Norma]]"), [[lüürika|lüürilis]]-[[psühholoogia|psühholoogilisi]] ja [[filosoofia|filosoofilisi]] [[ooper]]eid ("[[Faust (Gounod)|Faust]]", "[[Tristan ja Isolde]]").

===Operett===
{{vaata|Operett}}

Operett – lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduvad laul, tants ja kõne. Operette liigitati iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operettdeiks.

==Romantiline interpretatsioonikunst==

[[Interpretatsioon]]ikunst muutus [[virtuoossus|virtuoossemaks]].

==Romantismiajastu==
Romantismiajastu jaotatakse kolmeks põhiliseks perioodiks ja eelperioodiks:
* [[Eelromantism (muusika)|eelromantism]]
* [[Vararomantism (muusika)|vararomantism]]
* [[Kõrgromantism (muusika)|kõrgromantism]]
* [[Hilisromantism (muusika)|hilisromantism]]

===Eelromantism===
{{vaata|Eelromantism (muusika)}}

Romantilisi jooni võib leida juba Joseph Haydni [[torm ja tung|tormi ja tungi]] perioodi teostes.

Wolfgang Amadeus Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis "Don Giovanni".

Ka Ludwig van Beethoveni hilist loomingut on selle sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi selle muusikavorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

===Vararomantism===
{{vaata|Vararomantism (muusika)}}

Romantism kui muusikastiil ja sellele iseloomulikud kompositsioonitehnilised jooned nagu dissonantside ja kromatismi osakaalu suurenemine, tonaalsuse hägustumine, muusikavormi proportsioonide ja piiride hägustumine, järjest suurema tähelepanu pööramine orkestratsioonile, arenes järk-järgult. Romantismile omased muusika väljendusvahendid kinnistusid alles 1830. aastatel.

===Kõrgromantism===
{{vaata|Kõrgromantism (muusika)}}

Kuigi muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse ajavahemikku 1830–1860, on muusikavormid ja väljendusvahendid jätkuvas muutumises. Näiteks sellel perioodil vastanduvad teravalt absoluutse ehk puhta muusika žanr sümfoonia ning programmilise muusika žanr sümfooniline poeem. Kõrgromantismi perioodil valitseb kõikjal Euroopas itaalia ooper. Ooperižanri põhiline areng toimus aga Saksamaal, kus Richard Wagner rakendas oma [[ühendkunstiteos]]e (''Gesamtkunstwerk'') kontseptsiooni.

===Hilisromantism===
{{vaata|Hilisromantism (muusika)}}

Hilisromantism on [[muusikastiil]], mis iseloomustab aastatel 1860–1910 põhiliselt [[Saksamaa]]l ja [[Austria]]s loodud romantilist [[muusika]]t. 20. sajandi alguse muusika puhul on tihti keeruline teha vahet, millal lõpeb hilisromantism ja algab [[ekspressionism (muusika)|ekspressionism]].
==Romantismi ja klassitsismi võrdlus==
Kaasaegsete hinnangutel ei olnud [[Klassitsism (muusika)|klassitsismil]] ja romantismil selget eraldusjoont nagu näiteks [[barokk (muusika)|barokil]] ja klassitsismil. Seetõttu peeti romantismi klassitsismi jätkuks. Ka tänapäeval on muusikateadlasi, kes kasutavad koondnimetust klassikalis-romantiline ajastu, jagades selle 19. sajandi esimese veerandiga klassitsismi ja romantismi ajastuks.

Sellisel arusaamal on mitmeid kaalukaid põhjuseid:
* [[Joseph Haydn]]i [[torm ja tung|tormi ja tungi]] perioodi teostes võib leida romantilise stiili tunnuseid;
* [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooperis "[[Don Giovanni]]" esineb romantilisi jooni;
* [[Ludwig van Beethoven]]i hilist loomingut on selle muusikavälise programmi tõttu tihti nimetatud romantiliseks, kuigi nende teoste [[muusikavorm]]is on järgitud veel klassitsistlikke skeeme. 
* [[19. sajand]]il kasutati üldiselt veel samu [[muusika väljendusvahendid|muusika väljendusvahendeid]], [[muusikavorm]]e ja esituskoosseise, mida kasutasid ka [[viini klassikud]].

==Romantismi ja biidermeieri võrdlus==

Romantilised heliloojad pigem vastandusid kodanlikele muusikainstitutsioonidele ja muusikamaitsele. Nad lõid uusi muusikažanre ja arendasid edasi muusika klassitsistlikke väljendusvahendeid.

Biidermeieri heliloojad seevastu lõid muusikat kodanliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlikes muusikažanrites ja muusika väljendusvahendeid kasutades. Biidermeieri heliloojate eesmärk oli tihti hariduslik.

Romantismi ja biidermeieri vastandusest on jäänud tänini kestma 
* programmilise muusika vastandumine puhtale, autonoomsele, absoluutsele muusikale;
* n-ö suure (suurvormis) muusika vastandumine n-ö väiksele (väikevormides) muusikale;
* meisterheliloojate (klassikute ja geeniuste) loomingu ja kõrge kvaliteediga kontserdielu vastandumine ebakvaliteetseks peetud kohalike heliloojate (saksa keeles ''Kleinmeister'') loomingule ja asjaarmastajate kodusele musitseerimisele.

Romantismi ja biidermeieri vastandumise üheks tulemuseks on ka tänapäevane muusika vastandumine [[süvamuusika|süva-]] ja [[levimuusika]]ks.

==Romantismi ja rahvusromantismi võrdlus==
Teisteski maades – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani – tekivad kirjanduses ja filosoofias romantismi, nn rahvusromantilised traditsioonid.

==Muusikainstrumentide areng==
*[[ventiil]]id [[vaskpill]]idel
*Böhmi klappide süsteem [[puupill]]idel
*sõrmlaua ja poogna pikenemine [[keelpill]]idel

[[1835]]. aastal patenteeris [[Johann Gottfried Moritz]] [[tuuba]]. [[Saksofon]]i patenteeris [[Adolphe Sax]] [[1846]]. aastal.

==Romantismi heliloojad==
===Saksa romantikud===
*[[Carl Maria von Weber]] (1786–1826) – romantismi teerajaja ja saksa rahvusliku ooperi looja
*[[Franz Schubert]] (1797–1828) – loonud muusikat rohkem kui 120 [[Johann Wolfgang von Goethe|Goethe]] ja [[Friedrich von Schiller|Schilleri]] luuletusele, tänu temale kujunes saksa ''Lied'' (laul) iseseisvaks [[muusikavorm]]iks ([[soololaul]])
*[[Robert Schumann]] (1810–1856) – loonud laule ja klaveripalu
*[[Richard Wagner]] (1813–1883) – [[muusikaline draama]], mis põhines saksa müütide ja legendide esitamisel romantilises laadis; esiplaanile tõusis [[orkester]]

===Itaalia romantikud===
*[[Giuseppe Verdi]] (1813–1901)
*[[Gioacchino Rossini]] (1792–1868)
*[[Niccolò Paganini]] (1782–1840)

===Prantsuse romantikud===
*[[Hector Berlioz]] (1803–1869)
*[[Georges Bizet]] (1838–1875)
*[[Charles Gounod]] (1818–1893)

===Rahvusliku-romantilise suuna esindajad===
*[[Frédéric Chopin]] (1810–1849)
*[[Ferenc Liszt]] (1811–1886)
*[[Edvard Grieg]] (1865–1957)
*[[Jean Sibelius]] (1865–1957)
*[[Pjotr Tšaikovski]] (1840–1893)

[[Ballett]] taaselustus [[Prantsusmaa]]l [[1830. aastad|1830.]] aastatel koos romantismiga.

==Vaata ka==
* [[hilisromantism (muusika)]]
* [[uusromantism]]

{{Romantism|olek = expanded}}
{{Muusika navigeerimismall}}

[[Kategooria:Romantism (muusika)| ]]