Mine sisu juurde

ÜRO Peaassamblee

Allikas: Vikipeedia
ÜRO Peaassamblee
United Nations General Assembly
الجمعية العامة للأمم المتحدة
Assemblée générale des Nations unies
Генера́льная Ассамбле́я ООН
Asamblea General de las Naciones Unidas
联合国大会
Peaassamblee saal
Asutatud 24. juuni 1945 (alustas tegevust 24. oktoober 1945)
Tüüp põhiorgan
Õiguslik staatus tegev
Peakorter 405 East 42nd Street, New York
Liikmed ÜRO liikmesriigid
President Volkan Bozkır[1]
Emaorganisatsioon ÜRO
Veebileht www.un.org/ga

ÜRO Peaassamblee ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on üks kuuest peamisest Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutusest ja ainuke ÜRO asutus, kus kõigil liikmesriikidel on võrdne esindatus. Liikmesriikide hulgas ei ole Taiwani, Palestiina Rahvuslikku Omavalitsust ega Põhja-Küprose Türgi Vabariiki. Püha Tool ja Palestiina on ÜRO-s alalise vaatleja staatuses.

Peaassamblee volitusteks on teostada järelevalvet ÜRO eelarve üle, nimetada ametisse Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, võtta vastu aruandeid ÜRO teistelt osakondadelt ja esitada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vormis soovitusi.[2] Peaassamblee on moodustanud ka arvukalt allasutusi.[3]

ÜRO Peaassamblee kohtub peaassamblee presidendi või peasekretäri eesistumisel korrapärastel iga-aastastel istungjärkudel, mille põhiosa kestab septembrist kuni detsembrini ja jätkub jaanuaris, kuni kõigi küsimustega on tegeldud (mis võib sageli kesta kuni järgmise istungjärgu alguseni). Peaassamblee võib koguneda ka eriistungitele või erakorralistele istungjärkudele. ÜRO Peaassamblee koosseis, funktsioonid, volitused, hääletamine ja tegevuskord on sätestatud ÜRO põhikirja IV peatükis.

Olulistes küsimustes – rahu ja julgeoleku alased soovitused, eelarvelised küsimused ja valimised, liikmete vastuvõtt, liikmesuse ajutine peatamine või liikmete väljaheitmine – on hääletamisel otsuse vastuvõtmiseks vajalik istungil osalevate ja hääletavate liikmete kahekolmandikuline häälteenamus. Ülejäänud küsimustes võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. Igal liikmesriigil on üks hääl. Välja arvatud eelarveliste küsimuste kinnitamine, kaasa arvatud hindamistaseme määramine, ei ole assamblee otsused liikmetele siduvad. Peaassamblee võib teha soovitusi ükskõik millistes ÜRO tegevusvaldkonda kuuluvas küsimuses, välja arvatud Julgeolekunõukogu pädevusse kuuluvates rahu ja julgeolekuga seotud küsimustes.[4] Võimustruktuuri korral, kus ühel riigil on üks hääl, võimaldab see teoreetiliselt võtta kokku vaid viie protsendi maailma rahvastikuga riikidel vastu otsuseid kahekolmandikulise häälteenamusega.[5]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Londoni Westminsteri linnaosas asuv Methodist Central Hall Westminster, kus toimus ÜRO peaassamblee esimene kohtumine 1946. aastal

10. jaanuaril 1946 Londonis toimunud esimesest istungist võttis osa 51 riiki.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee asub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis alates hoone valmimisest 1952. aastal. 1988. aasta detsembris korraldati Yasser Arafati ärakuulamiseks peaassamblee 29. istungjärk Rahvuste palees Genfis (Šveits).[6]

15. septembrist 29. septembrini 2020 toimuv peaassamblee 75. istungjärk on organisatsiooni ajaloos koroonapandeemiast tingituna esimene peamiselt virtuaalselt toimuv kohtumine.[7][8]

Päevakord

[muuda | muuda lähteteksti]

Iga istungjärgu päevakord kavandatakse kuni seitse kuud ette ning see algab esialgse loendi väljaandmisega küsimustest, mis tuleks lisada esialgsesse päevakorda.[9] Esialgne eskiis viimistletakse esialgseks päevakorraks 60 päeva enne istungjärgu algust. Istungjärgu alguses toimuval võetakse plenaaristungil vastu lõplik päevakord, milles jaotatakse töö kuue peakomitee vahel, kes esitavad hiljem aruanded uuesti assambleele, kus need kiidetakse heaks kas konsensuse või hääletamisega. Peaassamblee korrapärased plenaaristungid on viimastel aastatel olnud algselt kavandatud kestma ajakava järgi täpselt kolm kuud, ehkki täiendav töökoormus on seda ajavahemikku märkimisväärselt pikendanud. ÜRO menetlusreeglite kohaselt peaksid tavapäraselt plaanitud istungid algama "septembri kolmanda nädala teisipäeval, alustades loendamist esimesest nädalast, kus on vähemalt üks tööpäev."[10] Kahe viimase korrapärase istungi vahele kavandati tavapäraselt plaaniline vaheaeg, kestusega täpselt kolm kuud pärast istungi lõppu,[11] detsembri alguseni, kuid istungeid jätkati jaanuaris ning need jätkusid peaaegu kuni järgmiste istungite alguseni.[12]

Allasutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Peaassamblee allasutused on jagatud viide kategooriasse: komiteed (kokku 30, kuus peamist), komisjonid (seitse), ametid (boards, kuus), nõukogud ja kolleegiumid (panels, viis), töörühmad ja "muud".

Komiteed

[muuda | muuda lähteteksti]

Peamised komiteed

[muuda | muuda lähteteksti]

Korraliste istungjärkude vahepealsel ajal tehakse tööd kuues peamises komisjonis:[13]

  • I komisjon – DISEC (Disarmament and International Security): desarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek;
  • II komisjon – ECOFIN (Economic and Financial): majanduslikud ja rahanduslikud küsimused;
  • III komisjon – SOCHUM (Social, Cultural and Humanitarian): sotsiaalsed, kultuurilised ja humanitaarküsimused;
  • IV komisjon – SPECPOL (Special Political and Decolonization): sotsiaalpoliitika ja dekoloniseerimine;[14]
  • V komisjon – Administrative and Budgetary: haldus ja eelarve;
  • VI komisjon – Legal: õiguslikud küsimused.
„ 1. Peaassambleed volitatakse läbi vaatama üldisi koostööpõhimõtteid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel, sealhulgas põhimõtteid, mis määravad kindlaks desarmeerimise ja relvastuse reguleerimise, ning tegema nende põhimõtete kohta soovitusi organisatsiooni liikmeile või Julgeolekunõukogule või nii organisatsiooni liikmeile kui ka Julgeolekunõukogule./.../ “

ÜRO põhikiri, IV peatükk, artikkel 11 [15]

Resolutsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
Vaade peaassamblee hoonele

Peaassamblee hääletab liikmesriikide esitatud resolutsioonide üle. Üldiselt on tegemist seisukohavõttudega, mis sümboliseerivad rahvusvahelise üldsuse arvamust mitmesuguste maailma asjade kohta. Suurem osa peaassamblee resolutsioonidest ei ole õiguslikus ega praktilises mõttes siduvad, sest peaassambleel pole enamiku küsimuste suhtes täidesaatvat voli. Peaassambleel on volitused lõplike otsuste tegemiseks vaid mõnes valdkonnas, näiteks ÜRO eelarve kohta.

Peaassamblee otsused on liikmesriikidele üldiselt mittesiduvad, kuid neil otsustel on märkimisväärne poliitiline kaal ning need on õiguslikult siduvad peaassamblee tegevuse suhtes. peaassamblee võib esitada otsusele siduva iseloomu saamiseks küsimuse ka Julgeolekunõukogule.

ÜRO eelarve

[muuda | muuda lähteteksti]

Peaassamblee kinnitab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eelarve ja otsustab, kui palju rahalisi vahendeid iga liikmesriik organisatsiooni käigushoidmiseks peab eraldama.[5]

Valimised

[muuda | muuda lähteteksti]
Regioonid ÜRO liigituse järgi.
██ Aafrika regioon
██ Aasia-Vaikse ookeani regioon
██ Ida-Euroopa regioon
██ Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regioon (GRULAC)
██ Lääne-Euroopa ja teiste riikide regioon (WEOG)
██ Regioon määramata

Peaassamblee hääletab julgeolekunõukogu kümne mittealalise liikme valimistel; viimane selline valimine toimus 2013. aasta 6. detsembril. Need valimised toimuvad igal aastal ning valituks osutunud on liikmed kaks aastat, igal aastal vahetatakse viis liiget välja. Kandidaadid valitakse välja ÜRO piirkondlike gruppide poolt. Peaassamblee valib ka Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liikmed. Peaassamblee valib välja ka Tööstusarengu Organisatsiooni liikmed ning mõned Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) liikmed. Peaassamblee nimetab Julgeolekunõukogu soovitusel ametisse ÜRO peasekretäri ja võtab vastu sekretariaadi administreerimist reguleeriva eeskirja. Koos Julgeolekunõukoguga valib peaassamblee ametisse Haagi Rahvusvahelise Kohtu kohtunikud.[16]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "General Assembly faces 'pivotal' year as it seeks to define development agenda for post-2015 era, new president says at opening of sixty-eighth session". United Nations Department of Public Information, News and Media Division, New York. Vaadatud 18. september 2013.
  2. ↑ CHARTER OF THE UNITED NATIONS: Chapter IV. UN.org.
  3. ↑ General Assembly: Subsidiary organs at UN.org.
  4. ↑ General Assembly of the United Nations. Un.org. Retrieved on 12. juuli 2013.
  5. ↑ 5,0 5,1 Population, total | Data | Table. Data.worldbank.org. Retrieved on 12. juuli 2013.
  6. ↑ "Genève renoue avec sa tradition de ville de paix", Le Temps, Thursday 16 January 2014. (prantsuse keeles)
  7. ↑ "In Focus: The 75th session of the UN General Assembly". un.org (inglise). {RO}. 15.9.2020. Vaadatud 22.9.2020.
  8. ↑ "At the U.N., a General Assembly Like No Other". nytimes.com (inglise). The New York Times. 22.9.2020. Vaadatud 22.9.2020.
  9. ↑ "Research Guide: General Assembly". United Nations.
  10. ↑ UN General Assembly – Rules of Procedure – Sessions
  11. ↑ General Assembly Adopts Work Programme for Sixty-Fourth Session, UN General Assembly Adopts Work Programme for Sixty-Fourth Session
  12. ↑ UN Plenary Meetings of the 64th Session of the UN General Assembly, General Assembly of the UN
  13. ↑ "ÜRO põhiorganid ja struktuur". Eesti alaline esindus ÜRO juures. Vaadatud 22.03.2021.
  14. ↑ Special Political and Decolonization UN General Assembly – Fourth Committee – Special Political and Decolonization
  15. ↑ ÜRO põhikiri
  16. ↑ Grolier: The New Book of Knowledge (Encyclopedia), book U/V, Article: United Nations (pg. 65), article by Leland Goodrich

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ÜRO_Peaassamblee&oldid=6238982"