16. strategeem
16. strategeem 36 strategeemist on "et saada, anna järele".
Kassi ja hiire mäng. Hingede püüdmise strategeem. Krediit.
III 4. (16.) Et saada, anna järele
[muuda | muuda lähteteksti]| Märk | Pinyin | Tähendus | |
|---|---|---|---|
| 欲 | 欲 | yù | tahtma, ihkama, püüdma; kavatsema, lootma; armastama; soov, püüe; kirg |
| 擒 | 擒 | qín | haarama, püüdma; kinni pidama, arreteerima, vangi võtma |
| 故 | 故 | gù | vana, eelnev, varem; põhjus, ajend, motiiv; meelega, teadlikult |
| 縱 | 纵 | zòng | vabastama, lõdvestama; olla vaba; vabaks laskma, käiku laskma; lubama |
欲擒故縱 (Yù qín gū zòng) Yù-qín gū-zòng: meelega vabaks laskma, et tugevamalt haarata; nõrgendada survet, et edaspidi tugevamalt valitseda (asjale paindlikult lähenema).
Sisseimbumine vastaste vägedesse sõbralikult koheldud ja vabaks lastud sõjavangide abil.
Põhimõtte selgitus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kui tahad kinni püüda, lase esmalt minna,
- kitsikusse sattunud vastane võitleb veel vastu.
- Pagemisteed omav vastane ei hakka võitlema.
- On vaja teda talle hingetõmbeaega jätmata jälitada,
- teda seejuures mitte liigselt pigistades.
- Kui vastase jõud ammendub, siis ta tahe võidelda kaob.
- Kui vaenlase armee (jõud) hajub,
- siis on võimalik see isegi verd valamata vangistada.
Nurka aetud saak võtab sageli ette meeleheitliku lõpliku rünnaku. Et seda ära hoida, pane vaenlane uskuma, et tal on veel võimalus vabaneda. Põgenemissoov summutab tal võitlustahte. "Sunzi": "Jälita tihedalt, aga ära pigista." . Kui lõpuks selgub, et põgeneda pole siiski võimalik, siis vaenlase võitlusmoraal kaob ning ta annab võitluseta alla.
Tsitaat Muutuste raamatust
[muuda | muuda lähteteksti]- Ootamine. Usaldust omavale – peamise areng.
Kuusjoone 5. Xu nimi ja üks lause üldotsustest.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]Kolmevalitsuse ajal 225 pKr kavatses Zhuge Liang rünnata põhjaalasid, kuid eelnevalt tuli tal oma tagala kindlustamiseks allutata Meng Huo poolt juhitud ülestõusnud lõunahõimud. Esimesel kokkupõrkel meelitas Zhuge Liang Meng Huo orgu, kus teda ootas varitsus. Meng Huo püüti kinni. Zhuge Liang leidis, et tal on lõunahõimude hulgas kõrge staatus ja tugev mõju nende üle. Ta vabastas Meng Huo, kes enne lahkumist ütles et järgmisel korral on kaotajaks pooleks Zhuge Liang. Meng Hua lasi hävitada kõik Lu jõel olevad paadid aga Zhuge Liang ründas hoopis ta nõrgalt kaitstud ladusid. Maruvihane Meng Huo karistas oma kindraleid, need võtsid ta kinni ja andsid üle Zhuge Liangile. Nähes et Meng Huo pole ikka oma kaotuses veendunud, vabastas ta Meng Huo uuesti. Nii kordus veel neli korda. Kuid seitsmendal ja viimasel korral, kui Zhuge Liang pani põlema Meng Huo bambusega soomustatud sõdurid ja teda võitis, tuli Meng Huo ise ja alistus Zhuge Liangile, lubades enam mitte uuesti mässata hakata. Meng Huo mõjuvõim kindlustas aastakümneteks lõunaosas rahu.
Ida Hani dünastia (25–220 pKr) lõpus vallutasid Yuanchengi linna ülestõusnud “Kollased sidemed”. Zhuyongi juhitud keiserlikud väed ei suutnud neid linnast välja lüüa ja loobusid lõpuks piiramisest. Ülestõusnud, kes olid toidunappuses, arvasid et neil on avanenud soodne võimalus rünnata taganevaid vägesid, ja asusid neid jälitama. Valitsuse väed panid vastu, kuid jätkasid taganemist. Kui linn oli jäänud 20 miili kaugusele alustas valitsusvägi ootamatult vasturünnakut, kusjuures osa väest lõikas ära mässuliste taganemistee linna. Nii hülgasid kaitsjad päraste vastaspoole “taganemist” praktiliselt piiramise läbi kättesaamatu linna ning selle hõivamine ja mässuliste väe löömine ei valmistanud keisrivägedele enam mingit raskust.
Mao Zedong kasutas seda strateegiat kodusõjas Gomindani vastu (1945–1949). Sõjavangide seast eraldati Cang Kaishile eriti ustavad ja pandi eraldi. Ülejäänuid töödeldi põhjalikult, kui “klassivendi ja -õdesid”, kommunistlikku propaganda ja agitatsiooni meetoditega (su ku huei). Kes neist kohe Punaarmeesse ei astunud varustati rahaga ja saadeti koju, öeldes: ”Hiinlased ei sõdi hiinlaste vastu!” Juba enne 1949. aastal toimunud Jangtse ületamist oli gomindani armee võitlusvõime ja -vaim järsult langenud.
Ajutiste järeleandmiste tegemine. Näiteks Venemaal Nõukogude võimu esimesed dekreedid rahu ja maa kohta pärast 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni. Lõpuks tuli kodusõda ja kollektiviseerimine. Standardne kaardisulide trikk. Alguses lastakse kollanokal natuke võita ja pärast kooritakse ta paljaks. (Stalini parteipuhastusega lõppenud enda ainuvõimu tagamine.) Äritegemises tehakse algul allahindlust. Kasu saadakse läbi suurmüügi, vajalike abimaterjalide ja varuosade pealt. Krediit, kui pärast antu protsendiga tagasi saamine ja võtmine. Boriss Jeltsin võitis kohalike liidrite toe, lubades neile suveräniteeti. Kui ta võimule sai, jäi Moskva muidugi edasi täieõiguslikuks võimu, raha ja ressursside keskuseks.[1]