Jüri Tamm

See artikkel räägib eesti sportlasest ja poliitikust; teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge Jüri Tamm (täpsustus)

Jüri Tamm (5. veebruar 1957 Pärnu – 22. september 2021) oli Eesti poliitik ja kergejõustiklane (vasaraheitja).

1980. aastal püstitas ta vasaraheite maailmarekordi,^[1] tema nimele kuulub Eesti rekord vasaraheites 84.40.

Ta võitis olümpiamängudel (Moskva 1980, Soul 1988) kaks pronksmedalit ja maailmameistrivõistlustel (Rooma 1987) hõbemedali.

Tamm kuulus seitse hooaega järjest vasaraheitjate maailma esikümnesse.^[1]

Pärast edukat sportlaskarjääri on Tamm on ehitanud maja ja elektriauto, kirjutanud raamatu, töötanud riigikogus, olnud ettevõtja ja spordijuht, rahvusvahelise energiajulgeoleku foorumi ja elektriautode ralli korraldaja, heategevusliikumise eestvedaja ja Monaco aukonsul.^[2]

Lapsepõlv ja noorus

Jüri Tamm proovis nooruses jalgpalli mängida, käis maadlustrennis, aga talle ei meeldinud otsene kehaline kokkupuude.^[3]

Oma suureks eeskujuks pidas Jüri oma isa Augustit. Rongiõnnetuse tõttu käe kaotanud August Tamm on ühe käega teivast hüpanud 3.10 ja selle tulemusega püstitas ta maailmarekordi.^[4]

Vasara andis Tammele esimest korda kätte kehalise kasvatuse õpetaja. Esimene heide ei õnnestunud, vasar maandus söehunnikusse.^[3] Kergejõustiku juurde jõudis Tamm alles kaheksandas klassis, vasaraheide hakkas siiski pärast paari trenni väga meeldima.^[2]

Tema esimesed treenerid olid kehalise kasvatuse õpetaja Ando Palginõmm ja Tõnis Lukk.^[1]

Murranguliseks kujunes 1975. aasta, Jüri kolis siis Kiievisse ja hakkas harjutama olümpiavõitja Anatoli Bondartšuki juures.^[2] Sealses treeningurühmas harjutas ka Juri Sedõhh, meeste pikk sõprus algas 1970. aastate teisel poolel.^[4]

Viie esimese Kiievi aastaga tõusis Tamm maailmaklassi, viies isikliku rekordi 66.86 pealt 80.46ni.^[4]

Kuni 1990. aastani elas Tamm Kiievis ja treenis Bondartšuki käe all.^[1]

Haridus

Tamm lõpetas 1975. aastal Pärnu 1. keskkooli ja 1979. aastal Kiievi Kehakultuuri Instituudi.^[5]

Sportlaskarjäär

Jüri Tamm püstitas 1980. aastal maailmarekordi 80.46. Tipptulemus püsis Tamme nimel küll ainult paarkümmend minutit, sest samal võistlusel heitis Juri Sedõhh 80.64 ning võttis rekordi enda nimele.^[3]

1984. aastal oli Tamm elu parimas vormis, aga Nõukogude Liit boikoteeris Los Angelese olümpiamänge.^[4]

NVS Liidu meister 1987, 1988.

Eesti meister vasaraheites 1991, 1993, 1994.

Maailma karika võitja 1985.

Euroopa karika võitja 1985.

1996. spordiaasta galal jättis Jüri Tamm tippspordiga hüvasti. ^[4]

Saavutused

Olümpiamängudel

1980 Moskva

pronksmedal 78,96

Juri Sedõhhi (81.80) ja Sergei Litvinovi (80.64) vastu ei saanud keegi.^[4]

1988 Seoul

pronksmedal 81,16

Poodiumile astusid samad mehed: Sergei Litvinovile kuldmedal (84.80), Sedõhhile hõbe- (83.44) ja Tammele pronksmedal.^[4]

1992 Barcelona

5. koht 77,52

Maailmameistrivõistlustel

1987 Rooma

hõbemedal 80,84

Universiaadil

1983 kuldmedal
1981 hõbemedal

Karjäär poliitikuna

1999. aastal sai Jüri Tammest Riigikogu liige.^[1] Ta oli IX, X ja XI Riigikogu liige (1999–2011). Ta pääses XI Riigikokku asendusliikmena pärast Liina Tõnissoni loobumist Riigikogu liikme kohast oktoobris 2007. Tamm kuulus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja majanduskomisjoni ning Eesti-Hiina parlamendirühma, Eesti-Ukraina parlamendirühma ja Eesti-Hispaania parlamendirühma. Ta kuulus detsembrini 2010 Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. 7. detsembril 2010 teatas ta, et lahkub nii Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kui ka SDE riigikogu fraktsioonist.^[6]

Ühiskondlik tegevus

Eesti Olümpiakomitee asepresident (2001–2008 ja 2016–2020)
Eesti Sportlaste Ühenduse asutajaliige ja esimees
Vanalinna Rotary klubi liige
Monaco Vürstiriigi aukonsul Eestis (2007–2013)
Ukraina Olümpiakomitee presidendi Sergei Bubka kantselei direktor (2012–2015).

Tunnustus

2003 – Hispaania teenetemärk Cruz de Oficial
2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[7]
2013 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk

Isiklikku

Jüri Tamme abikaasa on Inna Tamm, neil on tütar Anna ja poeg Ivo Van Tamm.^[3]

Perekond elas kuni 1991. aastani Kiievis, seejärel koliti aastaks Eestisse. Hispaanias elati 1992-1995.^[4]

Jüri Tamm on maetud Rannamõisa kalmistule.^[5]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk 118–119. ISBN 978-9949-427-25-3.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Lk 237–247. ISBN 978-9949-597-80-2.
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber. Lk 205–215. ISBN 978-9949-21-487-7.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 Karuks, Tiit (2022). Jüri Tamm kirega elus ja spordis. ISBN 978-9916-702-28-4.
↑ ^5,0 ^5,1 "Jüri Tamm". esbl.ee. 21.5.2023. Vaadatud 21. mai 2023.
↑ Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest
↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Lääne, Tiit (2006). Eesti olümpiamedalivõitjad 1912-2006. Tallinn. Lk 118–119. ISBN 978-9949-427-25-3.

[:2-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Tserp, Deivil (2018). Heiteareenide sangarid. Lk 237–247. ISBN 978-9949-597-80-2.

[:1-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Tserp, Deivil (2010). Eesti kergejõustiku kullakamber. Lk 205–215. ISBN 978-9949-21-487-7.

[:3-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 ^4,5 ^4,6 ^4,7 Karuks, Tiit (2022). Jüri Tamm kirega elus ja spordis. ISBN 978-9916-702-28-4.

[:4-5] 5,0 ^5,1 "Jüri Tamm". esbl.ee. 21.5.2023. Vaadatud 21. mai 2023.

[6] Riigikogu liige Jüri Tamm lahkub sotside ridadest

[7] Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]