Jeri vald
| Jeri vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Jeru pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 124,8 km² | |
|
Elanikke: 1083 (1.01.2024)[1] | |
| Rahvastikutihedus: 8,7 in/km² | |
| Keskus: Endzele | |
|
|
Jeri vald (läti keeles Jeru pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ruhja linna ja Vilpulka, Sēļi, Rencēni, Burtnieki, Vecate, Naukšēni ja Ķoņi vallaga.
Valla pindala on 125 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1453 inimest.[2] Valla keskus on Endzele küla, vallavanem on Indra Celmiņa.[3]
Vallas asuvad Jeri ja Ruhja põhikoolid. Piirkond on traditsiooniline põllumajanduspiirkond, tänapäeval restaureeritakse ja valmistatakse seal ka puidust mööblit.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald tekkis endise Jeri mõisa juurde. 1935. aastal oli Valmiera maakonda kuuluva Jeri valla pindala 98 km². 1945. aastal liideti Jeri vald Oleri vallaga ja 1953. aastal nimetati see ümber Jeri külanõukoguks. Aastal 1975 liideti osa külanõukogu maadest Ruhja linnaga.[4] 1990. aastal moodustati külanõukogust taas vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda. Tänapäeval jäävad lisaks Jeri mõisa endisele keskusele valda ka Endzele, Oleri ja Paipe mõisa endised keskused.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Ručakase muinaskalmed, Jaanimäe muinaskalmed, Pompji muinaskalmed, Mazšķudiņi muinaskalmed ja Jaunmeģīši muinaskalmed, Oleri mõisa hoonetekompleks ja Oleri mõisa seinamaalingud on regionaalse tähtsusega muinsusmälestised.[5]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla maastikku liigendavad arvukad voored, millest kõrgeimad on Briedīšu kalns (54 m), Briežkalni (57 m), Krustiņu kalns (56,4 m), Jēcis (58,3 m) ja Jenču kalns (76 m). Vallas voolavad Seda jõgi ja Ruhja jõgi. Vald ise jääb Tālava madalikule. Maavaradest kaevandatakse seal liiva, leidub ka turvast. Metsade all on 45,3 % valla territooriumist.[6]
Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Ruhja jõe vasakul kaldal Jeri mõisa pargis asuv Jeri allikas ja Jeri koopad, Pugi kivikuhilad (U-kujuline 350 meetrit pikk kividest kuhjatis, kuhu on toodud 500 kuupmeetrit kive),[7] Jēči lohukivi ja Apsīši ruunikivi, Kraujiņi ja Riemi rändrahnud. Vallas kasvavad põlispuud: Paipusi pärn ja saar, Kangari mänd ja tamm, Tīrumzemnieki kask. Looduskaitse all on veel Mežuļi kask, Krūži vaher, Gredzeni pärnad, Auniņi saar, Elmete saar, Irbītesi saar, Elmete tamm, Mežuļi kaheharuline tamm, Gredzeni mänd, Urmi pärn, Ņauki pärn, Mazšķudiņi pärnad, Ozolkalni pärn, Tollīši pärn, Pompīši pärn, Ruhja mõisapargi pärn, Tīlēni pärn, Pompīši tamm, Ruhja mõisapargi tamm, Kalnzaltese kuusk, Kalnzaltese pärn, Endzele mänd, Riemase pärnad, Kaibase pärnad, Runcēni elupuu, Balgalvji saar, Cālīši remmelgas, Endzele pärnad, Mārcēni pärn, Mārcēni remmelgas, Ābeļese pärnad, Sildedži tamm, Garā mäe pärn, Pugi pärn, Kajēga vaher, Venelese pärnad, Oleri mõisapargi tammed, Oleri mänd, Tīrumzemnieki kadakas, Meģītese kadakas, Anģi pärn, Salase pärn, Bāļi pärnad, Meģītese tamm, Meģītese paju, Vērbele paju, Paipusi tamm, Paipusi mõisapargi elupuud, Briežkalni elupuu, Oši elupuu, Paipusi paju, Ozoliņi tammed ja Ruhja mõisapargi lehised. Valla lõunaosa jääb Ruhja luha hoiualale, lääneosa aga Vidusburtnieksi hoiualale, vallas asub ka 105 hektari suurune Oleri soo hoiuala.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aastal elas vallas 1162 lätlast, 80 venelast, 21 valgevenelast, 16 ukrainlast, 12 poolakat ja 12 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Endzele | vidējciems | 336 (2022) |
| Jeri | lielciems | 3738 (2022) |
| Oleri | mazciems | 29 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024]
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001. ISBN 9984-00-412-0. 415-416 lk.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2016. Vaadatud 15. septembril 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.