Vilpulka vald
Vilpulka vald | |
---|---|
| |
läti Vilpulkas pagasts | |
| |
Pindala: 88,47 km² | |
Elanikke: 396 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 4,5 in/km² | |
Keskus: Vilpulka | |
Vilpulka vald (läti keeles Vilpulkas pagasts) on vald Lätis Valmiera piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ipiku, Loodi, Jeri, Ramata, Sēļi ja Ķoņi vallaga ning Viljandimaa Mulgi vallaga (varasema Abja vallaga).
Valla pindala on 88 km². 2010. aasta seisuga elas seal 670 inimest.[2] Valla keskus on Vilpulka küla, vallavanem on Dagnija Pozņaka.[3]
Vallas asub Vilpulka algkool. Rūja rabas toodetakse turvast, samuti on seal puidutööstusettevõtteid ja mööblitootjaid.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vallas voolavad Ruhja jõgi, Sapraša jõgi ja Palmute. Vald jääb Tālava madalikule. Maastik on lainjas, kõrgeim koht ulatub 72 meetrit üle merepinna. Madalaim koht asub Ruhja jõe ääres (42 m). Maavaradest leidub lisaks turbale veel liiva ja kruusa.[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub kolme endise mõisa – Terneja, Jurata ja Eriņi – maadel.1945. aastal muudeti endine Terneja vald Vilpulka külanõukoguks.[5] Aastal 1954 liideti sellega endine Virķēni külanõukogu.[6] 1990. aastal moodustati külanõukogust Vilpulka vald. Aastatel 2009–2021 kuulus vald Ruhja piirkonda.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kohalike vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Vilpulka mägi, kus asub vabaõhulava, ja Šīvari rahn (pikkus 5,30 m, laius 2 m ja kõrgus 2 m).[7] Looduskaitse all on Pīkoli tamm, Maziņķi tee männid, Iņķi paju, Vilpulka mäe kask, Leski tamm, Cieši haab, Virķēni vana kõrtsi tamm, Virķēni mõisa tamm, samuti ka üks Eesti piiri lähistel kasvav nimetu paju. Valla lõunaosa jääb Ruhja luha hoiualale.[8] Regionaalse kaitse all olevad muinsusmälestised on Bērziņi keskeagne kalmistu ja Lejaszasase keskaegne kalmistu.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 460 lätlast, 27 venelast, 12 valgevenelast, 7 ukrainlast, 2 poolakat ja 3 leedulast.[10]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
---|---|---|
Jaunāmuiža | skrajciems | |
Vilpulka | vidējciems | 171 (2022) |
Virķēni | vidējciems | 73 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ "Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 3.10.2011. Vaadatud 3.10.2011.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2002. ISBN 9984-00-412-0. 624 lk.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2016. Vaadatud 16. septembril 2016.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 19.01 2024]
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 11,0 11,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.