Ragnarök

Ragnarök ('jumalate saatus') on muinaspõhja mütoloogias maailmalõpule eelnev lahing. Seal võitlevad omavahel jumalad (aasid, keda juhtis Odin) ja nende vaenlased (tulehiiglased, jotuunid ja erisugused koletised, keda juhtis Loki). Apokalüptilises lahingus ei hävi mitte ainult jumalad, hiiglased ja koletised, vaid ka kõik ülejäänu universumis olev.

Viikingite ühiskonnas oli surm lahingus imetlusväärne. See kandub panteoni kummardamiseks, kus jumalad ühel päeval Ragnarökis kukutatakse. Mis juhtub, kes võitleb kellega ja osalejate saatused selles lahingus on Skandinaavia rahvastele hästi teada nende saagadest ja skaaldilisest luulest.

Ragnarök on pika-ajalise vastuolu ja konfliktide tulemus aaside ja hiiglastega liitunute vahel, mitte moraalne võitlus hea ja halva vahel nagu kristlikus viimsepäeva lahingus. Peale Ragnaröki surevad mõlemad pooled ja nad sünnivad tsüklina uuesti.

Vanapõhja keeles koosneb sõna Ragnarök osadest ragna (jumalad, juhtivad võimud) ja rök (saatus).

Vaata ka

Välislingid

15 päeva järjekordse maailmalõpuni: viikingite Ragnarök saabub 22. veebruaril, Delfi Reisijuht, 7. veebruar 2014