Võidupüha
| See artikkel räägib Eesti Vabariigi pühast; NSV Liidu ja Venemaa püha kohta vaata artiklit Võidupüha (Venemaa). |
Võidupüha on Eesti riigipüha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. Sellega tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
Võidupüha on eraisikutele kohustuslik lipuheiskamise päev. Võidupüha tähistamine on tseremoniaalselt seotud jaanipäeva tähistamisega 24. juunil.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1919. aastal Vabadussõja päevil käis Punaarmee vägede väljalöömine Eesti ja Läti aladelt. Mai lõpuks vabastati Eesti punastest. Lätis oli Landesveer võtnud oma ülesandeks bolševikud ka sealt välja lüüa. Landesveer oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis. See moodustati Läti baltisakslaste algatusel ja sinna kuulusid baltisakslastele lojaalsed inimesed. 2. juunil 1919 kohtusid punaseid taga ajavad Eesti väed Põhja-Lätis lõunast tulnud sakslastega. Kuigi eesmärgid olid sarnased, sakslased eestlastes liitlasi ei näinud ja algas lahingtegevus.
23. juunil 1919 andis kindralmajor Ernst Põdder oma päevakäsuga korralduse, et sel päeval "saadud võitude puhul meie põlise ja äraandliku vaenlase üle, linnades ja maakohtades saaks lipud välja pandud ning kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid toime pandud."[1]
16. veebruaril 1934 otsustas Riigikogu muuta 23. juuni riiklikuks pühaks. Võidupüha tähistati peamiselt kohalike pidudega, erandiks oli vabariigi 20. juubeliaasta 1938, kui XI üldlaulupeo puhul võeti võidupüha pühitsemine suurejooneliselt ette Tallinnas. Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16 000 inimest.[1]
23. juunil 1940 muudeti Võidupüha Vabariigi Presidendi dekreediga Vabaduspühaks.[2]
Uuesti sai võidupüha pidama hakata pärast Eesti riiklikku taasiseseisvumist.[3] 1992. aastal oli kaitseväelaste pidulik rivistus Kadrioru lossi aias. 1993. aastal toimus Eesti kaitsejõudude pidulik rivistus kõigepealt Tallinnas, kus õnnistati ja anti üle lipud kaitseväe üksustele. Tartus rivistusid kaitsejõudude üksused Raekoja platsile. President Lennart Meri pidas seal kõne, milles teatas, et tegi kaitsejõudude juhatajale kindralmajor Aleksander Einselnile ülesandeks võidupüha paraade korraldada vaheldumisi kõigis Eesti linnades.[1]
Alates 2000. aastast korraldab võidupüha paraadi Kaitseliit.[1]
Paraadid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 Tartu
- 1995 Pärnu
- 1996 Narva
- 1997 Võru
- 1998 Viljandi
- 1999 Valga
- 2000 Haapsalu
- 2001 Pärnu
- 2002 Põlva
- 2003 Jõhvi
- 2004 Rakvere
- 2005 Paide
- 2006 Saaremaa (mereparaad)
- 2007 Rapla
- 2008 Tallinn
- 2009 Jõgeva
- 2010 Viljandi
- 2011 Tartu
- 2012 Pärnu
- 2013 Haapsalu
- 2014 Valga
- 2015 Kärdla
- 2016 Võru
- 2017 Rakvere
- 2018 Tallinn
- 2019 Tartu
- 2020 Jäi ära koroonapandeemia tõttu[4]
- 2021 Paide
- 2022 Kuressaare
- 2023 Viljandi, taasavati Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas
- 2024 Narva
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Kuidas hakati Võidupüha tähistama" Pärnu Postimees, 23. juuni 2012
- ↑ Meie Maa 26. juuni 1940
- ↑ "RT I, 24.11.2020, 4". Riigi Teataja. Vaadatud 23.06.2022.
- ↑ Err (6. mai 2020). "Võidupüha paraad jääb sel aastal ära".
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Karsten Brüggemann: "Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvusliku ajaloo kulminatsioon" Vikerkaar, juuni 2018