Volkonskoiit
Volkonskoiit on silikaatide hulka kuuluv mineraal, mida leidub ainult Venemaal. Sellest saadav roheline värvipigment (vanem nimetus Volkonski roheline[1], inglise keeles Russian Green) on üks rohelise mulla alaliike. Mineraal avastati 1830. aastal[2] ja nimetati vürst Pjotr Volkonski, Venemaa keiserliku õukonna ministri ja 1812. aasta isamaasõjas võidelnud kindral-feldmarssali järgi.[3]
Suurim volkonskoiidimaardla asub Jefimjatski mäel ja mujal Ohhanski piirkonnas, Kama jõe keskjooksul permi ladestuses Uuralis.
Omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Volkonskoiit on smektiitide hulka kuuluv savimineraal, mis sisaldab kaltsiumi ja olulises koguses (kuni 30%) kroomoksiidi Cr2O3. Mineraal oletatakse olevat tekkinud erilistes geokeemilistes tingimustes, kroomirikka muda ja vee ning orgaanilise aine koosmõjul. Sageli on mineraal täitnud orgaanilise aine lagunemisel tekkinud tühikuid liivakivi- või konglomeraadikihtides[4].
Mineraali värvus varieerub oliivrohelisest heleda smaragdrohelise toonini.
Värvides kasutatava pigmendi saamiseks purustatakse mineraal peeneks pulbriks. Vanasti lisati sellesse kvartsi, et teha pigmendiga töötamist lihtsamaks - mineraal on väga adhesiivne, mis raskendab selle pulbrina kasutamist. Tänapäeval toodetakse volkonskoiidist värvi erilise tehnoloogia abil ilma lisaaineteta ja see võimaldab saada tugevama värvitooni. Pigmendina on keemiliselt stabiilne, sobib igasuguste sideainetega, ta on pleekimiskindel ja hea katvusega.
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Värvipigment sobib munatempera (ikoonimaali), õlimaali ja akvarellvärvide jaoks vajamata täiendavat peenestamist. Kasutatakse ka keraamikas glasuuride valmistamiseks.
Venemaal on volkonskoiiti kasutatud ikoonimaalis keskajast peale, aastasadu enne selle ametlikku avastamist, rohelise värvi valmistamiseks. Tuntud näide on Novgorodi Sofia katedraalis asuv 11. sajandi ikoon, mis kujutab apostleid Peetrust ja Paulust kandmas rohelisi rüüsid oma mantlite all. Sageli kujutatakse ka Ristija Johannest rohelises tuunikas, millele värvi ikoonil annab just volkonskoiit. Mineraal on haruldane ja keskajal oli selle hind võrreldav kulla hinnaga.[5]
Volkonskoiit oli üks Picasso lemmikrohelisi, ta tellis seda alatasa Venemaalt juurde.[6][7] Tema praegu Puškini Muuseumis asuval sinise perioodi õlimaalil "Pime kerjus poisiga"[8] on kõik värvid saadud segamisel volkonskoiidiga.
Näiteid
[muuda | muuda lähteteksti]-
-
Ristija Johannes Kõrbeinglina, koos elulooga. U 1551, Jaroslavl
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Joonistamise ja maalimise õpik. ENSV Kunst, Tallinn 1963
- ↑ http://rruff.info/rruff_1.0/uploads/Neues_Jahrbuch_fur_Mineralogie_Geologie_2_1831_420.pdf
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2019. Vaadatud 15. jaanuaril 2019.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://webmineral.com/data/Volkonskoite.shtml#.XD7vU1wzaUl
- ↑ https://www.masterpigments.com/categories/pigments/volkonskoite-pigments.html
- ↑ http://iconofile.com/pigments_volkonskoite.asp
- ↑ http://zacharykator.blogspot.com/2011/11/volkonskoite.html
- ↑ Maal "Pime kerjus poisiga" Puškini Muuseumis Moskvas