Vikipeedia:Nädala artiklid 2016
Nädala artiklid |
---|
2008 – 2009 – 2010 – 2011 2012 – 2013 – 2014 – 2015 2016 – 2017 – 2018 – 2019 2020 – 2021 – 2022 – 2023 2024 – 2025 – 2026 – 2027 |
Nädala artiklid on eestikeelse Vikipeedia avalehel olnud artiklid, mis vastavad headele artiklitele esitatud nõudmistele.
Siin on ära toodud 2016. aasta nädala artiklid.
1. nädal
[muuda lähteteksti]Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Keerdmännil eristatakse kolme teisendit. Liigi põhiteisendi, rannikuteisendi var. contorta leidis 1826. aastal Columbia jõe suudme lähedalt šoti botaanik David Douglas. Euroopasse toodi see 1831. aastal, sisemaa teisendid var. murrayana 1853. ja var. latifolia 1854. aastal.
Keerdmänni suure levila tõttu varieeruvad tema asukoha kõrgus merepinnast ja kasvutingimused üsna palju. Areaali põhjaosas kasvab ta otse merepiiril ja kõige kaugemas lõunaosas tõuseb mägedes 3900 m kõrguseni.
Ta sobib hästi linnade haljastusse, kuna talub heitgaase ja tahma ning on küllalt dekoratiivne.
Eesti vanimad keerdmännipuistud on rajatud 1920. ja 1930. aastail ning need asuvad peamiselt endises Harku metskonnas Tallinna lähedal, endises Roela metskonnas Rakverest lõuna pool, Järvseljal ja Tihemetsal. Loe edasi ... • Nädala artiklite arhiiv
2. nädal
[muuda lähteteksti]Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb tulevikuski.
Terminit mõistetakse mitmeti. Mõnikord nimetatakse nii vulkaane, mis parajasti purskavad. Enamasti aga arvatakse tegevvulkaanide hulka needki vulkaanid, mis on tegutsenud ajaloolisel ajal ja teevad seda tõenäoliselt tulevikuski. Selliseid vulkaane nimetatakse ka uinunud vulkaanideks.
Kuna ajalooline aeg on aeg, millest on kirjalikke ülestähendusi, siis on selle pikkus eri piirkondades väga erinev: Uus-Meremaal näiteks mõnisada, kuid Hiinas tuhandeid aastaid. Seetõttu on niimoodi lahterdatud vulkaane raske võrrelda, mistõttu nimetatakse tegevvulkaaniks sageli vulkaani, mis on tegutsenud viimase 10 tuhande aasta jooksul.
Ka tegevvulkaanide arvu on raske hinnata. Igal suvalisel hetkel tegutseb maailmas vähemalt 20 vulkaani. Dokumenteeritud vulkaanipurskeid on teada umbes 550 vulkaani kohta. Viimase 10 tuhande aasta jooksul on tegutsenud umbes 1500 vulkaani. Need arvud käivad aga vaid maismaal toimunud vulkaanipursete kohta.
Loe edasi ...
3. nädal
[muuda lähteteksti]1. Suurtükiväepolk (kirjutati ka 1. Suurtükiväe Polk) oli Eesti Rahvaväe suurtükiväeüksus aastatel 1918–1924. Polgu ülemaks Eesti Vabadussõjas oli kapten Hugo Kauler.
Polgu ajalugu loetakse Johan Laidoneri käsust Eesti 1. suurtükiväebrigaadi loomiseks 1918. aasta jaanuaris. Selle tegelik moodustamine algas sõjaministri käsul 21. novembril 1918. 1. suurtükiväepolgu välipatareid võitlesid Vabadussõjas peamiselt Narva, Tartu ja Viljandi suunal. Osaleti ka Landesveeri sõjas Lätis ja Krasnaja Gorka operatsioonil Petrogradi lähistel.
Pärast Vabadussõja lõppu paiknes suurtükiväepolk Jägala lähistel. 15. märtsil 1924 formeeriti üksus ümber 1. Diviisi Suurtükiväeks, mis koosnes 1. suurtükiväegrupist asukohaga Narvas ja 2. suurtükiväegrupist asukohaga Rakveres. 1. suurtükiväepolgu patareid nr. 1, 2 ja 3 jäid 1. diviisis püsima ka pärast Vabadussõda. Hiljem kuulusid nad 1. suurtükiväegrupi koosseisu samade numbrite all.
Loe edasi ...
4. nädal
[muuda lähteteksti]Amitriptüliin on ravim, mis kuulub tritsükliliste antidepressantide hulka. Peamine näidustus on haiguslik kurvameelsus, millega kaasnevad ärevus, pinge ja rahutus, sest amitriptüliinil on tugev rahustav toime. Seetõttu kasutatakse amitriptüliini laialdaselt ka unehäirete ravis. Seda võib kasutada pika aja jooksul, kuna ta ei tekita sõltuvust. Amitriptüliin on tõhus ka valusündroomi ravis.
1958 asus ravimifirma Merck uurima amitriptüliini kasutamisvõimalust skisofreenia ravis. Sellise huvi põhjustas amitriptüliini keemilise struktuuri sarnasus fenotiasiiniga. Kuid Frank Aydi tähelepanu köitis amitriptüliini molekuli suur sarnasus imipramiini molekuliga. Imipramiini sel ajal juba kasutati depressiooni raviks. Mercki heakskiidul asus Ayd amitriptüliini kliinilisi mõjusid välja selgitama. 130 patsiendist koosneval katsealuste rühmal näitas amitriptüliin head antidepressiivset mõju ja amitriptüliini hakati turustama 1961. Samal ajal käisid uurimistööd ka Hoffmann–La Roche'is ja Lundbeckis, mistõttu preparaat levis kolme ettevõtte arendus- ja turundustöö tulemusena kiiresti üle maailma. Siiski loetakse amitriptüliini kui antidepressandi väljatöötajaks Mercki. Loe edasi ...
5. nädal
[muuda lähteteksti]Piinia ehk itaalia mänd (Pinus pinea) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Piinia kasvab keskmiselt 12–25 m, harva kuni 35 m kõrguseks. Eluiga on üldjuhul kuni 150, harva 200–250 aastat. Tüvi on sageli lühike ja vonklev, selle läbimõõt on kuni 1,5 m.
Võra on noorel puul ümar ja põõsakujuline, vanemas eas tihe ja vihmavarju kujuga. Vana puu võra läbimõõt võib ulatuda 40–60 meetrini. Korp on paks, plaatjas, punakaspruun kuni oranžikas, mustade vöötidega, sügavrõmeline.
Okkad on kahekaupa kimbus, 10–18 (28) cm pikad, rohelised ja püsivad võrsetel 2–4 aastat. Noortel, alla 5–10 aasta vanustel puudel on hoopis teistsugused okkad: need kasvavad üksikuna, on 1½–4 cm pikad ja sinakasrohelised. Alates kolmandast eluaastast hakkavad juveniilsete okaste vahele kasvama täiskasvanud puu okkad ja hiljemalt 10. eluaastaks on kõik juveniilsed okkad välja langenud. Kuid vanadelgi puudel võib esineda juveniilseid okkaid: need hakkavad kasvama puu vigastamise kohta, näiteks võrse murdmise järel. Loe edasi ...
6. nädal
[muuda lähteteksti]Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet.
Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas 3. ja mass 4. kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav palja silmagagi, ei märganud vanaaja vaatlejad seda hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu.
Uraani avastas 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel teleskoobi abil. Ta nimetas uue planeedi kuninga George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoomi Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai nime vanakreeka taevajumala Uranose järgi. Uraan on esimene teleskoobi abil avastatud planeet.
Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on Uraanilgi rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslasi. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi 8°, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus enamikul teistel planeetidel on ekvaator. 1986. aastal "Voyager 2" tehtud fotodel on Uraan ühtlaselt sinakasroheline, erinedes Jupiteri ja Saturni atmosfääris eristatavatest pilvemassiividest ja tormidest. Maapealsete vaatluste ajal on viimastel aastatel märgatud siiski aastaaegade vaheldumist ja ilma muutumist, kuna Uraan lähenes pööripäevale. Tuule kiirus planeedil võib olla kuni 250 m/s (900 km/h). Loe edasi ...
7. nädal
[muuda lähteteksti]Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Andesiit on basaldi järel kõige levinum vulkaaniline kivim. Andesiit on kõige levinum subduktsioonivööndi vulkanismi saadus ja seetõttu eriti iseloomulik Vaikset ookeani ümbritsevale tulerõngale. Siiski ei pea andesiit esinema tingimata subduktsioonivööndi tektoonilises režiimis, sest teda defineeritakse keemilise koostise, mitte tekketingimuste järgi. Valdavalt andesiitse laavaga vulkaanid on plahvatusliku iseloomuga ja tekitavad lisaks laavale suures koguses tefrat. Andesiitse laavaga vulkaanipursked võivad olla väga ohtlikud ja võimsad, sageli kaasnevad nendega lõõmpilved.
Andesiit on värvuselt tume- kuni helehall või pruun. Mineraloogiliselt koosneb ta peamiselt pürokseenist, plagioklassist, küünekivist ja biotiidist. Andesiit on koostiselt lähedane basaldile ja datsiidile. Keemiliselt koostiselt on ta nende vahevorm ja moodustab reeglina sujuva ülemineku värvitoonis: murenemata basalt on must, andesiit enamasti tumehall või pruun ja datsiit helehall. Andesiidi struktuur on enamasti porfüüriline, mis tähendab, et valdavalt peeneteralises kivimis esinevad suuremad fenokristallid. Loe edasi ...
8. nädal
[muuda lähteteksti]Albrecht von Hohenzollern (16. mai 1490 – 20. märts 1568) oli Saksa ordu kõrgmeister 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.
Albrecht sündis Brandenburgi markkrahvi Friedrich II ja Poola kuninga Kazimierz IV tütre Sophia 18 lapsest üheksandana ja 10 pojast kolmandana. Tema emapoolne vanaema Elisabeth oli aga Habsburg, mis tegi Albrechtist ka keisrikoja sugulase.
Albrechti vanemad otsustasid temast teha vaimuliku ja ta sai vastava kasvatuse. Erilist haridust ta aga ei saanud peale õukondliku rüütlikasvatuse. Ladina keelt ta ei õppinud, sest kui ta Preisimaa hertsog oli, tuli kõik ladinakeelsed kirjad talle tõlkida. 1498 hakkas Albrechti õpetama humanist Ulrich Segel, kes jäi tema ja ta nooremate vendade kasvatajaks kümneks aastaks.
1501 pühitseti Albrecht vaimulikuks ja sama aasta sügisel sai temast Würzburgi toomhärra. Seejärel saadeti ta Kölni peapiiskopi Hermann IV õukonda, kus temast 1505 sai Kölni toomhärra. Loe edasi ...
9. nädal
[muuda lähteteksti]Hiigelnulg (Abies grandis) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Hiigelnulg kasvab keskmiselt 40–60, harva rohkem kui 80 m kõrguseks, olles nulu perekonna üks kõrgeimaid esindajaid. Vaikse ookeani rannikualal kasvavad hiigelnulud üldjuhul kõrgemaks kui sisemaal. Nende eluiga on tavaliselt kuni 250, harva üle 300 aasta.
Tüve läbimõõt on tavaliselt ½–1 m, kuid soodsates tingimustes võib küündida 2 meetrini. Puukoor on hall, noortel puudel sile ja õhuke, vanadel pikirõmeline ja paks.
Hiigelnulu juurestik on plastiline. Sügavas ja kuivas mullas areneb välja peajuurega sammasjuurestik, niiskes pinnases aga vaid narmasjuurestik. Hiigelnulu juured ei kasva nii sügavale kui harilikul ebatsuugal, keerdmännil või kollasel männil, kuid arenevad sügavamale kui Engelmanni kuusel, läänetsuugal või hiigelelupuul.
Hiigelnulu võra on laikoonusjas. Võrsed on helepruunid ja nõrgalt karvased. Pungad on purpurjad, rohelised või pruunid, vaigused ja ümarad. Okkad on 2–6 cm pikkused, kusjuures alumised okkad on umbes poole pikemad kui ülemised, lameda ristlõikega, pealt läikivad, tumerohelised, tipuosas sisselõikega. Nende allküljel on kaks heledat õhulõheriba. Loe edasi ...
10. nädal
[muuda lähteteksti]Fanny Cäcilie Mendelssohn (14. november 1805 Hamburg – 14. mai 1847 Berliin), hiljem Fanny Hensel, oli juudi päritolu Saksamaa pianist ja helilooja. Ta oli helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy õde ning filosoofi Paul Henseli ja matemaatiku Kurt Henseli vanaema.
Fanny oli perekonna neljast lapsest vanim. Tema mõlemad vanemad olid juudid: isa Abraham, kes lasi end hiljem luteri kirikus ristida ning muutis koos sellega perekonnanime Mendelssohn Bartholdyks, oli filosoofi Moses Mendelssohni poeg ja pankur, ema Lea oli ettevõtja Daniel Itzigi lapselaps ja preisi diplomaadi Jakob Salomon Bartholdy õde.
Abraham ja Lea Mendelssohn tahtsid, et nende lapsed saaksid parima võimaliku hariduse. Nii saigi Fanny tolle aja naise kohta erakordselt kõrge muusikalise hariduse. Nagu Felix, oli ka Fanny juba varases nooruses muusikaliselt väga andekas ja hakkas lapsena muusikat kirjutama. Isa Abraham pidas alguses Fannyt muusikaliselt lootustandvamaks kui Felixit. Seepärast ei soovinud ta, et Felixist saaks elukutseline muusik. Hiljem Abrahami arvamus muutus.
Fanny Mendelssohn kirjutas 466 helitööd. Peaaegu kogu tema heliloomingu moodustavad laulud ja klaverimuusika. Osa tema lauludest avaldati algselt Felix Mendelssohni nime all, nii ei teadnud ka Suurbritannia kuninganna Victoria, et tema lemmiklaulu "Itaalia" on kirjutanud Fanny, mitte Felix Mendelssohn. Laululisus kandus üle tema klaverimuusikassegi. Loe edasi ...
11. nädal
[muuda lähteteksti]Osebergi laevmatus oli 9. sajandi esimese poole laevmatus, mis toimus tänapäeva Norras Vestfoldis Tønsbergi linna lähistel Osebergi talu maadel.
Osebergi laevmatus avastati 1903. aastal ja 1904–1905 sooritasid arheoloogid seal väljakaevamisi.
Hauakääbas sisaldas rikkalikult hauapanuseid ja kahe naise surnukeha. Hauast tuli välja suurepäraselt säilinud ja rikkalikult dekoreeritud viikingilaev ning hulgaliselt muid viikingiaegseid esemeid.
Osebergi laevmatus on tähtis selle poolest, et leiti väljakaevamiste hetkeks esimene säilinud klinkerplangutuse ja mastiga viikingilaev. See on ehitatud üksnes natuke pärast purjede kasutuselevõttu Skandinaavias. Kuid laev võis sõita ka aerudega, mille jaoks oli laeva pardas 15 paari auke. Puri oli umbes 70–90 m² suur ja sellega võis laev arendada kiirust 10–14 sõlme.
Laeva mudelite katsetused hüdrotunnelis näitavad, et Osebergi laeva sõiduomadused olid viletsad. See võis olla põhjus, miks laeva matusteks kasutati. Tema sõiduomadused võisid jääda alla kaasaegsetelegi laevadele, kuid kuna teisi sama ajastu laevu pole leitud, on see ainult oletus. Loe edasi ...
12. nädal
[muuda lähteteksti]Anton Tšehhov (29. jaanuar (vkj 17. jaanuar) 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene näite- ja novellikirjanik ning praktiseeriv arst.
Ta oli kohaliku poodniku Pavel Jegorovitš Tšehhovi ja tema abikaasa Jevgenia Jakovlevna Morozova kuuelapselise pere kolmas laps. Tema isa oli sügavalt õigeusklik ja väga despootlik, tal oli kombeks oma lähedasi türanniseerida ja füüsiliselt karistada.
Aastal 1876 kuulutas Tšehhovi isa end maksuvõimetuks ja kartuses sattuda võlavanglasse põgenes Moskvasse. Tšehhov jäi Taganrogi veel kolmeks aastaks, et lõpetada gümnaasium ja müüa allesjäänud perekonnaasjad. Ta jäi elama oma isakoju, mille omanikuks oli nüüd endine kohtuametnikust üürnik Gavriil Parfentjevitš Selivanov. Selivanov on näidendis "Kirsiaed" kaupmees Lopahhini prototüüp.
Üüri, õpingute ja söögi eest maksmiseks andis Tšehhov eratunde ja kirjutas sketše ajalehtedele. Õpingutest ja tööst vaba aja veetis Tšehhov enamasti linnaraamatukogus, kus ta luges Cervantese, Turgenevi, Gontšarovi ja Schopenhaueri teoseid. Ajalehtedele kirjutas ta artikleid, följetone ja humoristlikke jutustusi pseudonüümide Antoša Tšehhonte, Inimene ilma põrnata ja Antoša all. Tema esimene kirjutis ilmus 20. novembril 1882 Tšehhonte nime all. Loe edasi ...
13. nädal
[muuda lähteteksti]Igimänd (Pinus longaeva) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Pikka aega peeti teda ohtelise männi teisendiks.
Igimännile kuulub vanima tüvega puu tiitel meie planeedil. Metuusala nime kandva puu vanus on ligi 4800 aastat ja ta kasvab Californias Valgetes mägedes. Ainult vanima tüvega, mitte vanimaks puuks nimetatakse Metuusalat seetõttu, et 2004 avastati Rootsist harilik kuusk, mille juurestiku vanuseks määrati radiosüsiniku meetodil 9550 aastat.
Igimänd on väga aeglase kasvuga. Looduslikult kasvab ta enamasti kuni 10 m, soodsates oludes kuni 18 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 2,0 m. Suurim registreeritud tüve läbimõõt oli 3,68 m ja see puu oli 15,8 m kõrge. Võra on ümar või ebakorrapärane, kõrgel mägedes tihti looklev. Tüve koor on punakaspruun, õhuke ja rõmeline. Oksad on tihti väändunud. Loe edasi ...
14. nädal
[muuda lähteteksti]Karl V (24. veebruar 1500 Gent – 21. september 1558 Hispaania, Extremadura) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530, Aragóni ja Kastiilia (hilisema Hispaania) kuningas (Carlos I nime all) 1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516), Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV nime all), Burgundia hertsog (Charles II nime all) (1506–1555) ning Austria ertshertsog 1519–1521.
Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia võimsuse tipule. Tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas ja sellepärast väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana.
Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas François I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore. Loe edasi ...
15. nädal
[muuda lähteteksti]Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere vesikonda kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar.
Egeuse ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertši väin. Mõnikord arvatakse Aasovi meri Musta mere koosseisu.
Veeteid pidi saab Mustast merest Doni kaudu Volgale, Kaspia merre, Läänemerre ja Valgesse merre ning Doonau ja Reini-Maini-Doonau kanali kaudu Põhjamerre.
Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60 m, asetseb mandrilaval. Mere pindala on 422 000 km² (teistel andmetel 436 400 km²). Musta ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m või 1240 m, maksimaalne sügavus 2210 või 2258 m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Loe edasi ...
16. nädal
[muuda lähteteksti]Sergei Rahmaninov [serg'ei rahm'aaninov] (vene keeles Сергей Васильевич Рахманинов; 1. aprill (vkj 20. märts) 1873 Semjonovo Novgorodi lähedal – 28. märts 1943 USA Beverly Hills) oli vene helilooja, pianist ja dirigent, viimane romantik vene muusikaajaloos.
Ta hakkas 4-aastaselt klaverit õppima ja pandi 9-aastaselt Peterburi konservatooriumi. Komponeerimisega hakkas ta tegelema 16-aastaselt, see häiris aga klaveriõpinguid ja viis ta õpetajaga tülli. Suuri probleeme sellest ei tekkinud ja Rahmaninov lõpetas konservatooriumi edukalt nii klaveri kui kompositsiooni erialal, neist viimase suure kuldmedaliga.
Pärast 1. sümfoonia esmaettekande ebaõnnestumist 1897 langes varem palju edu saavutanud helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. Samal ajal alustas ta edukat dirigendikarjääri. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigreerus ta 1917 USA-sse ega naasnud enam kunagi sünnimaale. Ta keskendus klaverimängule ja dirigeerimisele, pärast Venemaalt lahkumist kirjutas ta vaid 6 teost.
Tema tähtsaimad teosed on 4 klaverikontserti (neist kuulsaimad on teine ja kolmas), 3 sümfooniat, 3 ooperit (neist tähtsaim on "Aleko"), prelüüdid, "Etüüd-pildid", vesprid, kaks klaverisonaati, "Rapsoodia Paganini teemale", "Vocalise" ja "Sümfoonilised tantsud". Loe edasi ...
17. nädal
[muuda lähteteksti]Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus ja on nime saanud tüves sisalduva magusa vaigu järgi, mida indiaanlased kasutasid köha ravimiseks. Eurooplastest avastas suhkrumänni šoti botaanik David Douglas 1826. aastal Oregoni territooriumilt.
Suhkrumänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille eluiga küündib 400–500 aastani. Puu kasvab tavaliselt 30–50 m, harva kuni 75 m kõrguseks. Maksimaalne registreeritud kõrgus on 81,7 m, olles sellega männi perekonna kõige kõrgem esindaja. Suhkrumänni käbid on okaspuude seas kõige suuremad, 25–50 cm pikad, sümmeetrilised, silinderjad, veidi kaardus, vaigused ja läikivalt kollakaspruunid.
Suhkrumänni levila asub Põhja-Ameerika lääneosas Oregonist kuni Mehhiko loodeosani, kus ta kasvab 300–3200 m kõrgusel üle merepinna. Suure osa tema kasvukohtadest moodustavad mäenõlvad. Puhaspuistus kasvab ta harva, enamasti leidub teda üksikute puude ja rühmadena okas- ja segametsades. Loe edasi ...
18. nädal
[muuda lähteteksti]Liivimaa-Moskva sõda oli relvakonflikt, Teise Moskva-Leedu sõja osa, Vana-Liivimaa riikide ning Moskva suurvürstiriigi ja Pihkva vürstiriigi vahel aastatel 1501–1503.
Sõda algas peale pikemat pingete kasvu Liivimaa ja Moskva vahel, kus olulisimat rolli mängis Vene konflikt Hansa Liiduga. Peale Leeduga liidulepingu sõlmimist tungisid Liivimaa väed 1501. ja 1502. aastal Pihkvamaale, kuid Leedu vägede puudumise ja Moskva abijõudude kohalejõudmise tõttu ei suudetud otsustavat võitu saavutada. 1501./1502. aasta talvel rüüstasid Vene väed Liivimaad. 1502. aasta sügisel toimus sõja suurim, Smolino lahing, mida on loetud Liivimaa vägede viimaseks suuremaks võiduks. 1503. aasta alguses lõppes sõda piirimuutusteta rahu sõlmimisega. Loe edasi ...
19. nädal
[muuda lähteteksti]Crater Lake ('Kraatrijärv') on USA-s Oregonis asuv järv. Ta on moodustunud Mazama vulkaani kaldeerasse.
Järve pindala on 52,9 km², ruumala 19 km³. Tema suurim sügavus on 594 m, keskmine sügavus 350 m. Crater Lake on USA sügavaim järv, maailmas on ta sügavuselt seitsmes.
Järve ega sellest välja ei voola ühtegi jõge. Veetase püsib stabiilsena, sest aurumine ja sademed on tasakaalus.
Crater Lake'i kaldad on väga järsud, ulatudes järvepinnast 600 meetri kõrgusele. Ka järve põhi, mida on korduvalt batümeetriliselt uuritud, on väga liigestunud.
Aastal 1902 moodustati Crater Lake'i ümber Crater Lake'i rahvuspark, mida külastab aastas keskmiselt 456 tuhat turisti.
Üks järve vaatamisväärsusi on Old Man of the Lake, suur puu, mis on järves vähemalt aastast 1896 vertikaalselt ringi hulpinud. Tänu külmale veele on puu üsna hästi säilinud. Loe edasi ...
20. nädal
[muuda lähteteksti]Vintpüss Mossin-Nagant (ka Mosin-Nagant) ehk kolmeliiniline vintpüss on poltlukuga viielasuline salvvintpüss, mis oli Vene sõjaväe ja Punaarmee põhirelv 1940. aastate lõpuni, snaiperpüssina kuni 1960. aastateni. See kuulus ka Eesti sõjaväe relvastusse. Kolmeliiniline tähendab relva kaliibrit: kolm liini ehk kümnendiktolli on 7,62 mm.
Mossin-Naganti vintpüss töötati välja 1891. aastal Sergei Mossini juhtimisel. Esialgu oli relva nimi "3-liinine (hiljem 7,62 mm) vintpüss, 1891. aasta mudel", pärast Oktoobrirevolutsiooni lisati sellele patriotismi märgina Mossini nimi. Relv valmis koostöös Belgia ettevõttega Nagant ja sellepärast kasutatakse eeskätt Läänes selle kohta liitnime Mossin-Nagant. See vintpüss polnud siiski lihtne hübriid või koopia, vaid terviklahendus ja kokkuvõttes iseseisev mudel.
Aastail 1892–1948 valmistati üle 30 miljoni Vene vintpüssi ja karabiini. Ilmselt sisaldas see ka vanade püssiosade kasutamist tootmises. Lisaks valmis 1950. aastatel Hiinas, Poolas, Rumeenias, Ungaris ja mujal kokku veel paar miljonit püssi, eeskätt järeletehtud 1944. aasta karabiine. Tootmismahult oli Vene vintpüss samas suurusjärgus Saksa Mauseri vintpüssiga. Teisi tuntud vintpüssimudeleid toodeti juba palju vähem. Loe edasi ...
21. nädal
[muuda lähteteksti]Breweri kuusk (Picea breweriana) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Puu kasvab tavaliselt 24–30 m kõrgeks, suurimaks kõrguseks on mõõdetud 53,7 m. Eluiga on kuni 900 aastat.
Võra on tihe ja kooniline. Tüve läbimõõt on tavaliselt 1,17–1,35 m. Võra on väga iseloomulik: oksad on rõhtsad ja sellelt ripuvad alla võrsed, mis moodustavad justkui kardina. Kuid selline võra hakkab kujunema alles 10–20 aasta vanustel puudel, mis on 1½–2 m kõrged, noorematel paiknevad võrsed rõhtsalt ja üsna hõredalt. Võra on kardinataoliseks kujunenud kohastumusena lumerohketes piirkondades kasvamiseks, sest niimoodi ei murdu oksad lume raskuse all: lumi ei kogune okstele.
DNA uuringute alusel on Breweri kuusk teiste kuuseliikidega võrreldes basaalne liik ehk teisisõnu eraldus teistest kuuseliikidest esimesena. See annab kinnitust seisukohale, et kuuse perekond kujunes välja Põhja-Ameerikas ja levis sealt teistele mandritele. Loe edasi ...
22. nädal
[muuda lähteteksti]Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615 Prantsusmaa kuninganna ja 1643–1651 Prantsusmaa regent.
Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Tema mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast.
Annat kutsuti Austria Annaks sellepärast, et Habsburgid olid pärit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess.
18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna sama vana Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping, mis sõlmiti 22. augustil 1612. Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Loe edasi ...
23. nädal
[muuda lähteteksti]Raudkull (Accipiter nisus) on haugaslaste sugukonda hauka perekonda kuuluv röövlind.
Raudkull on väikest või keskmist kasvu haugaslane. Laiad tiivad ja pikk saba aitavad linnul puude vahel manööverdada. Linnu kehapikkus on 28–40 cm, tiiva pikkus 18–26 cm ja tiibade siruulatus 56–78 cm. Emas- ja isaslinnud erinevad üksteisest suuruse ja sulgede värvuse poolest. Emased on isastest 16–20% suuremad ja kaaluvad kuni 75% rohkem kui isaslinnud. Isaslinnu kehamass on 120–160, emaslinnul 225–320 grammi.
Linnu jalad on karvadeta, pikad ja saledad, kollased kuni oranžikaskollased. Küüned ja nokk on mustad. Isaslinnu silmad on kollakasoranžid kuni oranžikaspunased (vanalindudel võivad olla ka punased), emaslinnul erekollased kuni oranžid (mõnikord oranžikaspunased). Noorlindude silmad on kahvatukollased, muutudes järk-järgult järjest kollasemaks.
Raudkull sarnaneb väliselt kanakulliga, kuid on sellest natuke väiksem ja palju kergem. Ta on suhteliselt pikema jooksme ja pikemate varvastega. Nad mõlemad on tüüpilised haukad ja kuuluvad samasse perekonda. Loe edasi ...
24. nädal
[muuda lähteteksti]Prandi jõgi (ka Veskiaru jõgi, Seinapalu jõgi, Rõhumetsa jõgi, Luisu-Prandi jõgi ja Tori jõgi) on Järvamaal asuv jõgi, Pärnu jõe vasakpoolne lisajõgi. See saab alguse Prandi külas olevast Prandi Allikajärvest ja suubub Pärnu jõkke selle keskjooksul 99,5 km kaugusel suudmest Vilita külas Särevere aleviku lähedal. Jõgi on 25 km pikk ja 285 km² valglaga.
Eesti siseveekogude olukorda käsitlenud uuringu järgi voolab Eesti kõige puhtam vesi Prandi jõe ülemjooksul. Alamjooksul on jõeümbrus valdavalt kultuuristatud, sinna kandub reostust lähedalasuvatest farmidest, elumajadest ja loomalautadest. Veel 1996. aastal peeti jõe vett seal suplemiseks kõlbmatuks.
1969. aastal leiti Prandi jõe äärest Rikassaarest esemete arvu poolest Eesti suurim relvaleid: maapõuest tuli välja 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga, mis pärinevad 6. sajandist. Loe edasi ...
25. nädal
[muuda lähteteksti]Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Puu kasvab kuni 20, soodsates oludes kuni 28 m kõrguseks. Võra on korrapärane, tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul (4–6 m). Oksad on praktiliselt rõhtsad, ainult veidi allapoole suunduvad. Tüve läbimõõt on kuni 45, harva kuni 75 cm. Tüve koor on kahvatuhall, sile, suurte vaigumahutitega, vanas eas tekib nõrgalt rõmeline korp.
Euroopasse toodi palsamnulg 1697, Eestisse 19. sajandi esimesel poolel. Meie vanades parkides on palsamnulg siberi nulu järel levinuim nululiik, kasvades kohati kõrgemaks kui oma kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, näiteks Lasinurme pargis Lääne-Virumaal, Järvseljal, Taageperal ja Kuremaal. Palsamnulg on meil täiesti külmakindel, kuna talub külma -40...-46 °C. Loe edasi ...
26. nädal
[muuda lähteteksti]Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku.
Ludwigi esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt Christian Gottlob Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikeseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida Wolfgang Amadeus Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida Joseph Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult.
Beethoven kirjutas 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 2 missat, oratooriumi "Kristus Õlimäel", ooperi "Fidelio", hulgaliselt kammer- ja klaverimuusikat ning üle saja laulu. Paljudes tema teostes valitseb heroiline ja pateetiline meeleolu, samas on neis tavaline ka lüürilisus. Vormi poolest järgib ta klassikalisi traditsioone. Tema sümfooniatele on iseloomulikud suuremad dünaamilised kontrastid, pikem kestus ja suurem orkestrikoosseis kui tema klassikutest eelkäijate omadele. Loe edasi ...
27. nädal
[muuda lähteteksti]Tammiski nukk on Muhu saare põhjaosa loodepoolseim neem.
Neeme geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 50″ N, 23° 9′ 15″ E. Tammiski nukk asub Mõisaküla maa-alal. Kaugemale põhja eendub Muhus vaid Seanina.
Tammiski võis nime saada tammede kunagise rohkuse järgi. Tänapäeval on tammesid palju rohkem Pallasmaa küla pool. On võimalik, et Muhu põhjaosa kohanimed on Seaninast lääne pool nihutatud. Lepaninal, järgmisel suuremal nukil, ei ole ühtegi leppa. Sanglepad kasvavad hoopis Seaninast mõnisada meetrit lääne pool asuva väiksema maasääre lähedal. Küll aga kasvavad Lepanina juures tammed, mida Tammiskil võib leida vaid paar väiksemat.
Nukki katavad päris põhjatipu lähedal türnpuud, paakspuud, põldmuraka- ja mageda sõstra põõsad ning kadakad. Veidi lõuna pool katab poolsaart kadastik ja tihe lehtpuuvõsa, kuni algab männik. Suurtest lehtpuudest on sagedamad saar ja harilik pihlakas.
Talvel ja kevadel kuhjuvad nuki lähedale rüsijäävallid (jäämäed), mille kõrgus on mõnel aastal ulatunud 10 meetrini. Loe edasi ...
28. nädal
[muuda lähteteksti]Nadežda Andrejevna Durova (30. september (vkj 17. september) 1783 Kiiev – 2. aprill (vkj 21. märts) 1866 Jelabuga) oli Venemaa sõjaväelane ja kirjanik, esimene naissoost ohvitser Venemaal.
Oma eluajal oli ta tuntud eelkõige varjunimede Aleksandr Sokolov (kasutas 1806–07) ja Aleksandr Aleksandrov (kasutas 1807–66) all.
Nadežda Durova põhiteos on tema memuaaride kogumik "Märkmed", mille ta avaldas Aleksandr Aleksandrovi nime all. Esimesed katkendid neist ilmusid 1836 ajakirja "Sovremennik" teises numbris. Samal aastal anti välja memuaaride kaks esimest osa raamatutena pealkirja "Neiu ratsaväelane" all. 1839 lisandunud kolmas osa kandis juba pealkirja "Märkmed". Mälestusi sisaldab ka 1838 ilmunud "Üks aasta elu Peterburis".
Ajalooliselt ei ole tema memuaarid usaldusväärsed. Nii ajaloosündmuste kui ka oma elu kohta on ta kohati esitanud väärandmeid. Nii väitis Durova, et oli kodust põgenedes 16-aastane, kuigi tegelikult oli ta sel ajal juba 23-aastane. Loe edasi ...
29. nädal
[muuda lähteteksti]Balfouri mänd (Pinus balfouriana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Balfouri mänd on väga pikaealine ja aeglase kasvuga. Vanim leitud puu on 3400-aastane lõunapoolse alamliigi austrina esindaja. Põhjapoolse alamliigi balfouriana vanimad leitud puud on ligi 1600-aastased.
Puu kasvab tavaliselt 6–15 m, harva kuni 22 m kõrguseks. Suurima leitud puu kõrgus oli 23 m ja tüve läbimõõt 2,55 m.
Võra on koonilise või ebakorrapärase kujuga. Tüvi on sirge või kaldu, korp on üsna paks (5–8 cm), hall kuni punakas või pruunikas, rõmeline. Oksad on kõverad ja võivad olla suunatud nii alla kui üles.
Okkad on viiekaupa kimbus, 1½–4 cm pikad, ülespoole kõverdunud, sinakas- või kollakasrohelised, terava kuni tömbi tipuga, püsivad võrsetel 10–30 aastat. Okaste alumisel küljel on selgesti näha valged õhulõhed.
Balfouri männil eristatakse kahte alamliiki, mille levilad asuvad teineteisest umbes 480 km kaugusel. Loe edasi ...
30. nädal
[muuda lähteteksti]Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare – 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja pianist.
Ta sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ise rahvaviise kogumas.
Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja rohkem kui 150 teose käsikirjad hävinesid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Loe edasi ...
31. nädal
[muuda lähteteksti]Vohilaid on umbes 4 km² suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa idaranniku lähedal Hari kurgus.
Vohilaid on pindala järgi 16. Eesti saar. Hiiu maakonnas on suuremad ainult Hiiumaa ja Kassari. Vohilaid on Eesti suurim laiu-nimeline saar.
Vohilaid jääb Vahtrepa küla maa-alale.
Vohilaidu eraldab Hiiumaast madal väin, mille suurim sügavus on keskmise veetaseme korral 4 dm. Seetõttu saab saarele sõita maastiku- ja veoautodega.
Vohilaiu loomastik erineb Hiiumaa omast vähe, sest saartevahelist kitsast ja madalat väina on loomadel lihtne ületada.
Vohilaiu nimi tuleb Paul Ariste järgi soomekeelsest sõnast vuohi ('kits'). 1586 mainiti saart nime all Killingeholm (rootsi keeles '(kitse)tallesaar'). Teise versiooni kohaselt tuleb nimi sõnast "vaht" (vahipaik), nagu Vahtrepa küla. Loe edasi ...
32. nädal
[muuda lähteteksti]Krahv Konstantin Alexander Karl Wilhelm Christoph von Benckendorff (venepäraselt Александр Христофорович Бенкендорф; 4. juuli (vkj 23. juuni) 1781 Tallinn – 23. september (vkj. 11. september) 1844 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (jalaväekindral) ja riigitegelane. Ta on tuntud Venemaa salapolitsei Sandarmite Erikorpuse loojana ja riikliku julgeolekuasutuse kolmanda osakonna juhina aastatel 1826–44.
1798 alustas Alexander von Benckendorff väeteenistust allohvitserina Semjonovski ihukaitseväepolgus. Sama aasta detsembris oli ta juba praporštšik ja sai Paul I tiibadjutandiks. 1803 osales ta sõjas Kaukaasias, kus paistis silma vaprusega. Ta osales sõjakäigul ka 1806–07, sealhulgas Eylau lahingus. 1807 ülendati ta polkovnikuks. Ta osales Vene-Türgi sõjas. 1811 lõi ta Ruse lahingus tagasi Venemaa vägede tagalat ohustanud Türgi väed, mille eest ta ülendati kindralmajoriks ja teda autasustati Püha Georgi 4. järgu ordeniga. Loe edasi ...
33. nädal
[muuda lähteteksti]Jaapani mänd (Pinus parviflora) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide alamperekonda Strobus.
Jaapani männil eristatakse kahte teisendit, millest üks kasvab Honshūl, Kyushul ja Shikokul 200–1800 m kõrgusel üle merepinna ning teine Hokkaidol 60–800 m kõrgusel ja Honshūl 300–2500 m kõrgusel üle merepinna.
Jaapani männi levilas valitseb niiske ja jahe kliima. Jaanuaris langeb temperatuur Hokkaido asurkonna levilas kuni −16 °C-ni, Honshūl kuni −15 °C-ni. Keskmine sademete hulk aastas on 1000–3000 mm.
Mändi kasutatakse haljastuses ja bonsaina.
Jaapani mänd paljuneb seemnete abil. Tolmlemine toimub tuule abil alates mai algusest. Seemned valmivad tolmlemisele järgneva aasta oktoobris ja levivad samuti peamiselt tuule abil. Pärast seemnete varisemist jäävad käbid puule tavaliselt mitmeks aastaks. Seemikute arenguks on soodsad varjulised ja niisked kasvukohad. Loe edasi ...
34. nädal
[muuda lähteteksti]Leiden on Hollandis Lõuna-Hollandi provintsis asuv linn. Leiden on maalikunstnik Rembrandti sünnilinn.
Leideni aladel paiknes Matilo-nimeline asula ja 4. sajandist pKr on teada tänase Leideni alal asunud Rooma kindlus. Oude Rijn, mille kaldal Matilo asus, oli Rooma riigi põhjapiiriks ja seetõttu oli Matilo üks Rooma riigi kõige põhjapoolsemaid asulaid.
Leideni hariduselu keskus on alates asutamisest 1575. aastal olnud Leideni Ülikool. See on Hollandi vanim ülikool ja see oli aastasadu kohaliku protestantliku kõrghariduse keskus. Tänapäeval on ülikool sekulaarne. Ülikoolis on 9 teaduskonda ning selle juures tegutseb umbes 40 teadusasutust ja instituuti. Seal õpib praegu umbes 17 600 üliõpilast, kelle juhendamisega tegeleb ligi 4000 õppejõudu.
Hortus Botanicus Leiden on Hollandi vanim botaanikaaed, mille rajas Leideni Ülikool juba 1590. aastal. Just siin kasvatati 1593. aastal esimesed Hollandi tulbid.
Leideni tähtsus viimastel sajanditel on olnud eelkõige akadeemiline, sest linna üks suurimaid tööandjaid on ülikool ja sellega seotud asutused. Tänapäeval moodustavad valdava osa tööstusest mõned konservi- ja metallitööstuse ettevõtted. Peamine sissetulekuallikas linnas on aga hoopis turism. Loe edasi ...
35. nädal
[muuda lähteteksti]Korporatsioon Sakala (ametlikult korp! Sakala) on 27. novembril (vkj 14. novembril) 1909 Tartus asutatud akadeemiline organisatsioon.
Enne Teist maailmasõda tegutseti Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aasta suvel keelati tudengiorganisatsioonid, sealhulgas korp! Sakala. Pärast sõda jätkati tegevust paguluses: koondised tekkisid Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Kanadas ja USA-s. Väliskoondistest on säilinud Rootsi, Austraalia ja Kanada koondis. Korporatsioon Sakala on meesorganisatsioon.
Korp! Sakala taasasutati Eestis 1989. aastal. Seda ideed kandsid põhiliselt rühma “Ülikool relvavabaks” liikmed. Juba järgmisel, 1990. aastal taastati ka Tallinna osakond ja esimesed uued liikmed võeti (esialgu küll mitteametlikult) vastu 1. veebruaril. Alates 1990. aastate lõpust on liikmete hulk stabiilselt kasvanud ja Tartu konvendihoone on tagasi saadud. Tänapäeval tegutsetakse Tartus ja Tallinnas. Tallinna osakonna ruumid asuvad Raekoja platsil Tudengimajas. Loe edasi ...
36. nädal
[muuda lähteteksti]Rapla–Virtsu raudtee oli 96 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Rapla linna ja Virtsu aleviku vahel.
Ajakirjanduses ilmusid teated Hermeti–Virtsu raudtee rajamise plaanist 1917 (Hermeti/Härmeti jaama nimi muudeti Raplaks 1922). Esialgne siht märgiti 1925, lõplik 25. juunist 10. augustini 1928. Esialgse sihi vastu olid Rumba küla elanikud, mistõttu seda veidi muudeti. 1928 kaaluti ka 116 kilomeetri pikkust varianti Kohilast Virtsusse, mis oleks Tallinna–Virtsu liini pikkust vähendanud.
Raudtee rajamist alustati 1928. Ehitust juhatati viiest jaoskonnast: Raplas, Märjamaal, Vigalas, Lihulas ja Virtsus. Muldkeha ja sildu rajanud ettevõtjate vahel jagati raudtee kolme ossa: Raplast 18. kilomeetripunktini, sealt 58. kilomeetripunktini ja ülejäänud osa Virtsuni. Maad võõrandati 24 meetri laiuse ribana, laiema muldkeha korral ja jaamade juures laiemalt. Metsa ja võsa hakati kogu tee ulatuses raiuma 1928. aasta oktoobris. Saadud puit töödeldi palkideks, liipriteks ning tarbe- ja küttepuudeks. Loe edasi ...
37. nädal
[muuda lähteteksti]Tore nulg on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Ta on hõbenuluga lähedane sugulane. Tore nulg kasvab Põhja-Ameerika lääneosa mägedes parasvöötme kliimas. Puit on kerge ja pehme, kuid nulu kohta vastupidav. Et toreda nulu võra on hõbedane, kasvatatakse teda ka jõulupuuks.
Tore nulg kasvab looduslikult tavaliselt 20–40, harva kuni 60 m kõrguseks. Tüve läbimõõt küündib soodsates oludes 2,6 meetrini. Puude eluiga võib ületada 600 aastat. Tore nulg moodustab tihti puhaspuistuid või on domineeriv puuliik okaspuusegametsas.
Kuna käbid valmivad üldjuhul vaid puu tipuosas, siis igasugused tipuosa kahjustused vähendavad oluliselt käbide arvu. Eriti sagedasti esineb selliseid kahjustusi vanadel puudel. Seemnete idanevus on tavaliselt madal, alla 40%, kuid selle kompenseerib seemnete suur hulk. Erakordselt heal seemneaastal võivad puud toota 1,4 miljonit seemet hektari kohta, tavalisel seemneaastal on see umbes kümme korda väiksem. Väga head seemneaastad esinevad 1–4 aasta järel. Seemnete eraldumine koos käbide lagunemisega algab septembri lõpust oktoobri keskpaigani ja neid levitab peamiselt tuul, kandes nad tavaliselt kaugusele, mis on 1½–2 korda suurem puu kõrgusest. Loe edasi ...
38. nädal
[muuda lähteteksti]Aleksander VI (Rodrigo de Llançol-Borja y Borja, katalaani keeles Roderic Gil de Borja i Borja, itaalia keeles Rodrigo Borgia [rodr'iigo b'ordža]; 1. jaanuar 1431 – 18. august 1503) oli 214. paavst. Ta valitses alates 1492 kuni surmani.
Ta sündis alamaadliku Joffré de Llançoli (või Joffré de Borja i Escrivà) ja Isabel de Borja 6-lapselises peres viienda lapsena. Kui Rodrigo ema vend sai 8. aprillil 1455 paavstiks Calixtus III nime all, hakkas Rodrigo kasutama ema perekonnanime Borja (Borgia).
Esmalt õppis Borja Roomas ja siis Bologna ülikoolis õigusteadust, omandades doktorikraadi. Onu saamisel paavstiks siirdus Rodrigo Borja tema teenistusse, täites tähtsaid ülesandeid. Borja viibis 18. oktoobrist 16. novembrini 1456 Bolognas. 1458. aasta märtsis vahendas ta Calixtus III ja Aragóni kuninga Alfonso V vahelisi läbirääkimisi.
Pärast Calixtus III surma taandus Borja mõneks ajaks poliitikast, kuid 1459 reisis ta koos Pius II-ga Mantovasse kongressile. Ta viibis 1460. aastani Sienas, kuna paavst oli tauninud tema eluviise, ja pöördus tagasi Rooma alles 1461. aasta detsembris. 1469 saatis Borja Saksa-Rooma keisrit Friedrich III-t reisil Itaalias. Loe edasi
39. nädal
[muuda lähteteksti]Harilik pohl ehk pohl ehk palukas (Vaccinium vitis-idaea) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas.
Pohla lähedased sugulased on mustikas, jõhvikas ja sinikas. Kogenematu silm võib pohla segi ajada leesikaga, kelle marjad on jahused ja maitsetud.
Harilik pohl on levinud üle Eesti ning kasvab peamiselt männimetsades ja kuivemates rabaservades. Kasvupinnaseks on enamasti hästi vett läbilaskvad liivased mullad või turvasmullad. Metsatüüpidest on esindatud kõige rohkem palumetsad, millele järgnevad nõmme-, loo-, raba- ja soometsad. Kõige vähem leidub pohla laanemetsas.
Pohla viljaks on ümar mari, mis on enne valmimist valge kuni roosakas ja pärast valmimist punane kuni tumepunane. Marja läbimõõt on 7–12 mm. Seemned on ligi 1 mm pikad. Loe edasi ...
40. nädal
[muuda lähteteksti]Kokkõkivi (ka Manija Kokkõkivi, Kokõkivi, Kokakivi, Kotkakivi, Suurkivi ja Liukivi) on Manilaiul olev rändrahn.
Rändrahn on alates 1938. aastast looduskaitse all ja jääb Manija looduskaitsealale.
Graniidist rahnu maapealse osa kõrgus on 3,4 meetrit, pikkus 6,0 ja laius 4,0 meetrit, ümbermõõt 15,1 meetrit ning maht ligikaudu 20 m³.
Rändrahnu nimetus tuleb arvatavasti sellest, et see piirkond on põline merikotkaste toitumisala ja rahn oli kunagi lindudele meeldivaks peatuspaigaks.
Rändrahnu geograafilised koordinaadid on 58° 12′ 54″ N, 24° 7′ 18″ E.
Rändrahnu kohta käivaid rahvapärimusi on üles tähendatud suurel hulgal. Näiteks sai Vanapagan mitme pärimuse järgi idee kivi vedamiseks Peipsi järvel purjutavatelt kaluritelt, keda ta järve ääres kõndides nägi ja kellest endale uusi seltsilisi lootis. Loe edasi ...
41. nädal
[muuda lähteteksti]Kaljumänd (Pinus flexilis) ehk kalju-seedermänd ehk kalifornia seedermänd on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide hulka (alamperekond Strobus).
Kaljumänd on pikaealine ja aeglase kasvuga puu. Kuivas mäestikukliimas võib ta elada üle 1000 aasta vanaks. Seni vanima leitud puu vanuseks on aastarõngaste loendamisel saadud 1670 aastat. Pikaealise puuna on kaljumännist palju kasu dendrokronoloogilistes uuringutes.
Kaljumänd kasvab mägede nii madalatel kui kõrgetel nõlvadel, mis on üldjuhul kuivad ja tuultele avatud. Vastupidava liigina suudab ta tõusta Põhja-Dakotas kuni 870 m ja Colorados 3810 meetri kõrgusele.
Kaljumänd pole Eestis levinud. Ta peaks olema meil külmakindel, kuna talub külma -34...-40 °C. Tema kasvatamist piirab männi-koorepõletik. Üks külmakindel puu kasvab Tartus Raadi dendropargis ja kannab mõnel aastal rikkalikult käbisid. Loe edasi ...
42. nädal
[muuda lähteteksti]Krasnaja Gorka ehk Ingeri operatsioon oli 1919. aasta oktoobris ja novembris Eesti Vabadussõja ajal toimunud Eesti Rahvaväe 1. diviisi pealetung Krasnaja Gorka kindluse vallutamiseks Punaarmee 6. diviisi käest.
Operatsiooni eesmärk oli katta Loodearmee põhjatiiba, samas loodeti Krasnaja Gorka suurtükkide abil hävitada ka Balti laevastik, et ei punane ega valge Venemaa saaks seda tulevikus Eesti vastu kasutada. See Eesti Merejõudude juhataja admiral Johan Pitka juhtimisel toimunud operatsioon kukkus aga läbi.
Eesti väekoondis, mis toodi kohale sõjalaevadel, oli liiga nõrgalt varustatud suurtükiväega vastase kindlustatud kaitsepositsioonide edukaks ründamiseks. Maaväe tegevust toetas küll oma tulega Eesti ja Briti sõjalaevastik, sealhulgas monitor Erebus oma 15-tollistest suurtükkidest. Kõik see ei kõigutanud aga fordi vastupanu ja Krasnaja Gorka jäigi vallutamata. Loe edasi ...
43. nädal
[muuda lähteteksti]Johann Sebastian Bach [j'oohan seb'astian bahh] (31. märts (vkj. 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Oma eluajal ja veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda põhiliseks heliloojaks barokiajastul ja üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks.
Bach sündis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Bachi (sündinud Lämmerhirt) noorima pojana. Isa ja kõik onud olid elukutselised muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Loe edasi ...
44. nädal
[muuda lähteteksti]Piinlikkus ehk piinlikkustunne on emotsioon, mis on seotud olukorraga, kus teised näevad pealt või saavad teada midagi, mida asjaosaline häbeneb. Piinlikkust võidakse tunda nii enese kui ka teiste pärast.
Piinlikkuse välisteks avaldusteks võivad olla punastamine, higistamine ja kogelemine. Piinlikkust võidakse varjata naeratuste, närvilise naeru või vihapurskega.
Piinlikkust eristatakse häbist, kuigi nad esinevad sageli koos ja on sarnase iseloomuga. Piinlikkus ei ole nõrk häbi ega pruugi üldse olla nõrgem emotsioon kui häbi. Erinevalt piinlikkusest ei eelda häbi häbenetava asjaolu või teo teistele teatavaks saamist ega sellele mõtlemist. Erinevalt häbist ei eelda piinlikkus, et asjaosalise juures oleks tema enda arvates midagi laiduväärset.
On ka väidetud, et piinlikkusele erinevalt häbist ongi iseloomulik, et kogetakse teiste teenimatut negatiivset hinnangut.
Gabrielle Taylori järgi esineb piinlikkus (inglise keeles embarrassment) alati olukordades, kus teiste inimeste juuresolekul kogetakse, et ei osata või ei suudeta kohaselt reageerida. Loe edasi ...
45. nädal
[muuda lähteteksti]Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma ja alamperekonda Strobus.
Läänemänd kasvab Kanada Briti Columbiast põhjas kuni California osariigini lõunas.
Läänemänd on kõrge ja pikaealine okaspuu, mille maksimaalne eluiga võib ületada 600 aastat. Puu kasvab 45–55 m, harva kuni 70 m kõrguseks.
Läänemänni tõi Euroopasse 1830. aastal šoti botaanik David Douglas. Eestisse introdutseeriti läänemänd 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Eestis peaks talle sobima saarte ja rannikuala kliima, kuna külma talub ta kuni -29...-34 °C. Siiski esineb meil läänemändi harva, kuna peamine takistus on tema suur vastuvõtlikkus männi-koorepõletikule. Üle 14 m kõrgune puu kasvab Saaremaal Kuusnõmmel ja kannab rikkalikult käbisid, mis on meil kasvavate okaspuude käbidest kõige pikemad. Loe edasi ...
46. nädal
[muuda lähteteksti]PT-76 (vene keeles ПТ-76, плавающий танк 'ujuvtank') oli Nõukogude Liidus toodetud ujuvtank.
PT-76 oli ainus kergetank, mis oli Nõukogude Liidus pärast Teist maailmasõda seeriatootmises. Number 76 tähendab tanki relvaks olevat 76,2 mm kahurit.
Lihtsuse ja odavuse tõttu oli PT-76 populaarne ka Nõukogude Liidu liitlaste seas Ida-Euroopas ja Aasias. Sellel platvormil põhineb veel mitu soomukit.
PT-76 kere meenutab paati ja on küllalt lame, tema torn on kausjas. Tankiroomikul on 6 maanteeratast, tugirattad puuduvad. Tankil on 240-hobujõuline kuuesilindriline neljataktiline kompressorita diislikütusel töötav reasmootor В-6 (В-6Г, В-6П ja В-6Б), mis võimaldab sõita maal kuni 44 km/h ja vees kuni 10 km/h. Samal ajal toodetud kesktank T-54 sõitis maal kuni 50 km/h. PT-76 käiguvaru on maal kuni 260 km, vees kuni 100 km. Loe edasi ...
47. nädal
[muuda lähteteksti]Aabel oli Vanas Testamendis Aadama ja Eeva teine poeg, esimene inimene, kes suri, ja esimene mõrvaohver.
Kristlikus tõlgenduses teevad Aabeli karjaseelu, ohver, pühadus ja traagiline surm ta sarnaseks Jeesuse Kristusega. Ta oli prohvet, kes ei ennustanud sõnaga, vaid oma ohvri ja surmaga.
Aabeli järeltulijatest juttu ei ole. Arvatakse, et tal neid ei olnud või vähemalt polnud neid Seti sünni ajal elus, sest Eeva ütleb: "Jumal andis mulle teise järeltulija Aabeli asemele, kuna Kain ta tappis." (Esimene Moosese raamat 4:25) Levinud on uskumus, et Aabel küll abiellus, kuid hoidis sugulist karskust. Teda jäljendas aabellaste ehk abeliitide usulahk, kes ainult adopteerisid lapsi.
Hieronymus ütleb oma kommentaarides Hesekieli raamatule juudi pärimust järgides, et mõrv toimus Süürias Damaskuse väljal. Linna nime tähenduseks tõlgendab ta 'verd joov'. Ühe versiooni järgi oli mõrvapaik Hebroni lähedal, kuid kohalik pärimus selle kohta puudub. Loe edasi ...
48. nädal
[muuda lähteteksti]Paide piiramine toimus 1558. aasta suvel Vene-Liivi sõja ajal. Moskva tsaaririigi väed ei suutnud vallutada Paide ordulinnust.
Sel aastal tungis Moskva tsaaririigi sõjavägi Liivimaale ja vallutas mitu linnust. Mõne neist jätsid orduhärrad venelaste hirmus maha. 18. juulil alistus Tartu. Järgmisel päeval jõudis Paidesse hulk sealt lahkunud inimesi, kes olid teel Tallinnasse. Nad rääkisid, et Moskva vägi on tugev ja ilmselt ründab lähiajal Paidet. Järva foogt Bernd von Smerten pidas nõu linnuseülema ja sõjasulaste ülematega ning otsustas, et Paide ordulinnust ei saa tõhusalt kaitsta. Ta lahkus koos mõne teenri ja falkoniga Pärnusse, kuid linnusesse jäetud teenrid läksid talle järele ja veensid ta linnusesse naasma.
8. augustil ilmusid 8000 venelast linnuse alla ning nõudsid korduvalt vene ja saksa keeles linnuse alistumist. Foogtile lubasid nad tema eluajaks anda Albu mõisa. Foogt keeldus siiski alistumast. Loe edasi ...
49. nädal
[muuda lähteteksti]Rumeelia mänd (Pinus peuce) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu. Ta kuulub viieokkaliste mändide rühma alamperekonda Strobus.
Liigi eestikeelne nimi tuleneb kasvukohast. Rumeelia on ajalooline piirkond Bulgaaria lõuna- ja Kreeka põhjaosas ning vastab enam-vähem Traakiale. Ladinakeelne nimi tuleneb kreekakeelsest sõnast peukē 'mänd'.
Rumeelia mänd on relikt tertsiaarist ja Balkani poolsaare endeem nagu serbia kuuskki. Tema levila jaguneb kaheks osaks, mida eraldab umbes 200 km laiune vöönd, kus asuvad Vardari ja Južna Morava jõe orud. Levila asub Lääne-Bulgaarias, Makedoonias, Ida-Albaanias, Põhja-Kreekas, Montenegros ja Edela-Serbias ning selle kogupindala on umbes 300 km².
Rumeelia mänd kasvab 20–30, harva kuni 40 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1,5 m. Eluiga võib soodsates tingimustes küündida üle 600 aasta. Rumeelia mänd talub tugevat tuult ja talvekülma kuni -29...-34 °C. Loe edasi ...
50. nädal
[muuda lähteteksti]Vabadussild on Emajõge ületav sild Tartu kesklinnas. See ühendab Laia tänavat Vene tänavaga.
Esimesed kirjalikud andmed Tartus Vene värava juures asuvast Vene sillast pärinevad aastast 1554.
Peeter I lasi 1704 Tartu vallutamisel Vene väravast veidi ülesvoolu ehitada oma vägede ületoomiseks ajutise parvsilla.
1772. aasta Tartu plaanile on Laia tänava otsa kavandatud kivist sild, kuid projekti ellu ei viidud, sest 1775 toimus Tartus suur tulekahju.
1810 ehitati üle jõe puusild, mis amortiseerus üsna kiiresti. 1823 see lammutati ja 1826 rajati uus puusild. See pidas vastu peaaegu terve sajandi, kuni läks 1923 arvatavasti jõeauriku sädemest põlema. Sild sai niivõrd kannatada, et seda ei saanud taastada, mistõttu linnavalitsus otsustas ehitada püsivamast materjalist uue silla. Loe edasi ...
51. nädal
[muuda lähteteksti]Athanasios Aleksandriast ehk Athanasios Suur (umbes 295–298 Aleksandria – 2. mai 373 Aleksandria) oli üks olulisimaid varakristlikke kreeka kirikuisasid ja alates 328. aastast Egiptuse Aleksandria piiskop.
Nimi Athanasios tähendab kreeka keeles 'surematu'. Nime kasutatakse eesti keeles sageli läänekristluse traditsiooni järgi kujul Athanasius. Athanasiose järgi on vene keelde tulnud eesnimi Afanassi.
Tema juhtimisel loodi dogmaatiline ortodoksne õpetus, mis sai aluseks nii katoliku kui ka õigeusu kirikule. Ta oli üks väljapaistvaimaid arianismi vastaseid, keda juba eluajal hüüti kiriku sambaks ja ortodoksia isaks.
Athanasios on õigeusu kiriku pühak, katoliku kiriku pühak ja Kiriku doktor ning kopti kiriku pühak. Loe edasi ...
52. nädal
[muuda lähteteksti]Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Antarktis paikneb lõunapoolkeral Antarktika maailmajaos ja seda ümbritseb Lõuna-Jäämeri.
Mandri pindala on koos šelfiliustikega 14 miljonit ruutkilomeetrit. Ta on suuruselt viies manner, olles suurem üksnes Austraaliast.
Ligi 98% Antarktisest on kaetud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1790 m ja maksimaalne paksus üle 4500 m.
Antarktis on keskmiste näitajate poolest kõige külmem, kuivem, tuulisem ja kõrgem kontinent. Antarktis on kõrb, kuna rannikupiirkonnas langeb sademeid aastas vaid 20 cm ja sisemaal veelgi vähem.
Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid uurimisjaamades üle kogu mandri töötab aasta ringi 1100–4400 inimest.
Vaid külmakindlad elusorganismid jäävad sellel mandril ellu. Nende hulka kuuluvad pingviinid, loivalised, ümarussid, loimurid, lestalised, vetikad, samblikud ja samblad. Loe edasi ...