Sápmelaččat ja eará eamiálbmogat leat dán vahkus ságastallan ja juohkán vásáhusaideaset mátkeealáhusas. World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) ovttas Sámedikkiin ja Lappi universitehtain leat lágidan Eurohpa eamiálbmotturismakonfereanssa Anáris.
John Barrett lea boahtán gitta Aotearoas Sápmái. Son lea ieš fitnodatdoalli ja lea mielde WINTA doaimmas. WINTA lea globála organisašuvnna, man ulbmilin lea doarjut ja ovddidit eamiálbmogiid mátkeealáhusa.
Barret fitnodat doaibmá Kapiti sullos, mii lea maid luonddusuodjalanguovlu, ja lea bálkkašuvvon máŋgii mátkeealáhusbálkkašumiiguin. Barrett lea vásihan, ahte nana kulturduogáš lea nannen sin mátkeealáhusdoaimma. Son ii leat ieš oahppan maorigiela mánnán, muhto su maŋisboahttit leat beassan oahppat iežaset giela.
– Dat addá nuorat buolvvaide oktiigullevašvuođa dovddu ja ealáskahttá min giela ja kultuvrra.
Son lea maid fuomášan, ahte giela váikkuhus ollá gitta váldoálbmoga rádjái.
– Ođđaselándalaččat orrot mu mielas liikomin go besset oahppat maorigiela, sániid ja mearkkašumiid báikenamain, muitala Barrett.
Su fitnodagas dollet árvvus árbevirolaš árvvuid ja áššiid, muhto seammás leat váldán atnui maid ođđa teknologiija. Doppe fállet turisttaide oahpisteami Kapiti sullo luonddusuodjalanguovllus sihke fanasmátkkiid ja idjademiid.
Barrett muitala, ahte son lea beassan jo vehá oahpásmuvvat sámi kultuvrii.
– Sávašin, ahte dieđášin eambo, muhto jáhkán, ahte mis leat olu oktasaš árvvut eatnama, olbmuid, giela ja dábiid ektui.
Fitnodatdoalli: Sápmelaččat galget váldit ieža ovddasvástádusa mátkeealáhusas
Mai Britt Eira studere Romssa universitehtas ja lea mielde maid bearraša mátkeealáhusfitnodagas Guovdageainnus. Su bearašfitnodat fállá vejolašvuođa turisttaide oahpásmuvvat sámibiepmuide, muhto maid muđuige boazodollui ja sámekultuvrii.
Son ii oainne váttisvuođa ovttastahttit árbevirolaš ealáhusaid ođđaáigásaš ealáhusaide.
– Mátkeealáhus sáhttá maid leahkit árbevirolaš ealáhus, go mii ieža duostat váldit dan lávkki, ahte mii eat leat gálvun oarjemáilbmái muhto baicce vásáhussan, dadjá Eira.
Eira oaivvilda, ahte sápmelaččat galget ieža váldit ovddasvástádusa das mii mátkeealáhusas čájehuvvo ja muitaluvvo sápmelaččaid birra turisttaide.
– Lean vuohttán, ahte turisttat hálidit oaidnit duohtavuođa, ahte dat ii leat dakkár ráhkaduvvon siida, man dat oidnet juo sihkkarit stuorát gávpogiin. Dat leat nu dolkan dasa, dat hálidit boahtit smávva gilážiidda.
Eira ii jáhke, ahte dán áigge olbmot ellet šat seahka siste, muhto baicce sáhttet ohcat dieđuid sápmelaččaid birra neahtas ja ohppet rivttes dieđuid jo doppe.
– Go sii bohtet, de sii ohcalit boazodoalu ja biebmokultuvrra. Mo mii ávkkástallat bohcco, ii dušše biepmuide muhto maid dujiide, biktasiidda ja eará buktagiidda, logahallá Eira.
