Sápmi

Miessejagis orru šaddamin buoret maid vurde: ”Goavvejagiid maŋŋá dál orru hui buorre”

Loahpalaš miesseproseanta čielgá čakčat bigálastima oktavuođas. Dán rádjai goit leat buot jearahallojuvvon bálgosiin dábálaš mearit miesit mearkumiid vuođul.

Vasanmerkkuuta Sallivaaran paliskunnassa kesällä 2021.
Miessemearkun Sarvvesčoalmmis, Sállevári bálgosis jagis 2021. Govva: Sara Wesslin / Yle

Geasi miessemearkumiin leat dál masá geargan miehtá sámeguovllu. Dán jagi orrot miesit eambo, maid sámeguovllu bálgosiin ledje duostan vuordit, muitalit boazoisidat. Sámeguovllus merkot buot eará bálgosiin, earret Muttošjávrris, nuortalašguovllu bálgosiin ja Ohcejoga bálgosiin.

Čoaska álgogeassi váttásmahtii čohkkenbargguid go ii lean čuiken albmaláhkai ja bohccot ledje leavvan miehtá duoddariid ja jekkiid.

– Eallu ii lean gal veháge čoahkis. GPS-báttiid vuođul mii gárttaimet čohkket, dat mis leat goittot dán beaivve nu olu, muitala Avvila bálgosa boazoisit Niko Kustula.

Muđui leat boazoisidat duhtavaččat álgogeassái.

– Dát álgogeassihan lea leamašan buot buoremus bohccuide guhkes áigái, go runiidii bures, lei čoaskkis ja iige čuoikage lean ovdal dál suoidnemánu álggus, dadjá Lappi bálgosa boazoisit Nilla Hirvasvuopio.

– Misiid bealjit ledje dearvasat, eai lean muohkárat borran daid, muitala Niko Kustula.

Vurde olu heittohut miessejagi

Loahpalaš miesseproseanta čielgá easkka čakčat bigálastima oktavuođas, muhto dán rádjai leat buot jearahallojuvvon bálgosiin leamašan dábálaš mearri miesit. Báikkuid juobe vehá eambo, go ovddit jagiid.

– Goavvejagiid maŋŋá dál orru hui buorre. Dieđus dat ádjána ahtanuššat. Jo giđđat orui, ahte bohccot leat vehá nannosabbot go maid dán rádjai leamašan, muitala boazoisit Hannu Ranta Neakkela bálgosis.

– Eambbohan dat oaččole vel leat, muhto gal dat lea buoret go diibmá, muitala Sállevári bálgosa boazoisit Iisko-Henrik Näkkäläjärvi.

Bátneduoddara bálgosis oassi guotteha ja muhtin siiddat merkot. Sii gerge geassemánus mearkut. Bátneduoddara várreboazoisit Lasse Lehtola lea maid duđavaš dasa, mo guottet lea mannan dán giđa.

– Vurden olu heittohut jagi, go dálvi lei nu issoras fuotni. Dan ektui gal lei hui positiivvalaš. Čavčča guvlui dat gal hedjona dieđus, go spiret goddet fas misiid olles geasi, šuohkiha Lehtola.

Báhkat fuolastuhttet buori álgogeasi maŋŋá

Suoidnemánu beallemuttu rájes leat dálkeeinnostusat šearrán ruoksadin Sámis maid ja báhkat orrot ain joatkašuvvamin.

Sámi boazodoalus leamašan jo guhkit áigge guohtunroasut. Erenomáš dálkefenomenat leat váikkuhan njuolga bohccuid buresveadjimii ja lassáneapmái. Sállevári boazoisit Iisko-Henrik Näkkäläjärvi jurddaša, ahte vaikke álgogeassi leamašan bohccuide buorre, de vel ii duostta illudit jos báhkat joatkašuvvet.

Boazoisidat sávvetge, ahte dán gease ii šattaše seammalágan goikkádat go diibmá.

– Gaskkohagaid gal oažžu arvitge iige livčče menddo báhkas, vai šaddet guobbarat. Dat livčče buoremus, oaivvilda Nilla Hirvasvuopio.

– Lasttat leat olu, muhto guoppar lea buot dehálamos, lasiha Hannu Ranta.

Dán oaivilii guorrasit buot jearahallon bálgosiid boazoisidat.

Yle Sápmi ii fáhten Giehtaruohttasa ja Muotkeduoddara bálgosiid ovddasteddjiid gitta.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Anarâškielâ eenikielân lii lamaš máhđulâš čäälliđ ive 1998 rääjist.

Saamelaisille olisi tärkeää, että tienviitoissa ja paikannimi­kilvissä näkyisi useampi saamen kieli.

Säʹmmlaid leʹčči vääžnai, što čuâǥǥaskõõlbin kuâsttjeʹče mäŋgg sääʹmǩiõl, jie-ǥa siõm ǩiõl õõlǥče tuärrad kõskkneez sââʹjest.