Sápmi

Davvin lea earenomaš buorre guopparšaddu – anárlaš meašttirgoahkka ráhkada goikaduvvon herskogusaguobbariin lákcajieŋa

Buorre guopparjahki lea ožžon olbmuid hutkkat ođđa vugiid ávkkástallat guobbariid. Maiddái bohccot leat dál earenomáš buoiddit ja dasa gal illuda boazodoalli.

Heikki Nikula lea geargan dán čavčča áigge čoaggit logenar guoppargore. Eanas son lea čoaggán herskogusaguobbariid, hádjaguobbariid dahje matsutakeid ja vel čáhppesmieskaguobbariid.

Anárlaš Heikki Nikulai lea dát čakča leamašan miela mielde. Son lea váibmil guobbariidda ja dat gal davvin gávdnojit eambbo go doarvái. Meahcis váccedettiin ferte measta váruhit, amas duolmmastit herskuid ala.

– Dál leamašan olu guobbarat ja dat leat buorit, eai leat olus máđut. Ii sáhte gal váidalit. Jus liiko dán hommái, de gal lea buorre jahki, dadjá Nikula.

Guobbarat leat nu valjis, ahte Nikula beasságe dušše válljet daid buot buoremusaid. Dovddus meašttirgoahka gievkkanis guobbariin šaddet máŋggalágan herskot.

– Mun steiken dahje ráhkadan butnjosa. Bijan guobbariid maid bierggu searvái ja hirbmat buorre málishan dain šaddá.

Goikaduvvon guobbarat heivejit maiddái bajáluššii.

– Lean ráhkadan guopparlákcajieŋa herskogusaguobbariin. Dat lea njálggat, veháš dego lakritsa, čilge Heikki Nikula.

Mustavahakkaita sienikorissa.
Nikula guoppargores leat dán háve čáhppesmieskaguobbarat (sg. mustavahakas). Govva: Vesa Toppari / Yle

Kantareallat leat nu valjis, ahte daid ráske millet juobe jáfun

Anárlaš Pirjo Valikainen lea goikadan ja millen logiid lihtteriid kantareallaid dán čavčča. Diibmá sálaš lei dušše moadde lihttera. Eanemus kantareallat leat gávdnon Suoločielggis Gilonoaivvi guovllus.

– Dál lea arván ja leamašan liekkas. Dashan guobbarat liikojit. Lean fitnan golbmii dahje njelljii čoaggimin ja ain leat ihttán ođđa guobbarat lasi, muitala Valikainen.

Guobbarat ledje dán čavčča nu olu, ahte Valikainen duosttai iskkadit ođđa vurkodanvuogi. Go guobbariid mille jáfun, de dat seilot skáhpes lihtážis iige dat dárbbaš bidjat buollašii.

– Mun vurkodan danin, jus boahtte geassi lea heittot, de ii dárbbaš leat guobbariid haga, dadjá Pirjo Valikainen.

Kuivattuja kanttarelleja kuivausritilällä. Vieressä on sauvasekoitin ja kulho, jossa on kanttarelleista jauhettua jauhoa.
Pirjo Valikainen lea millen kantareallaid jáfun, man sáhttá geavahit láibumis. Govva: Vesa Toppari / Yle

Arktiset Aromit rs. skuvlenáššedovdi Anu Tossavainen muitala, ahte guoppardilli rievddada sakka Lappi guovllus.

– Muhtin sajiin guobbarat sáhttet leat valjis ja de oanehis mátkki geahčen fas eai gávdno guobbarat ollenge.

Tossavainen árvala sivvan dan, ahte arvvit leat deaivan dihto guovlluide ja aiddo danin eandalitge Anár guovllus leat olu herskogusaguobbarat ja hádjaguobbarat.

Anárlaš Pirjo Valikainen lea čoaggán logiid lihtteriid kantareallaid dán čavčča.

Bohccot buidot olu guobbariiguin

Jus olbmot leat beassan herskostallat, de bohccuin dat easka leatge albma doalut leamašan. Buorre guopparšaddu lea earenomáš dehálaš bohccuide, go dat váikkuha guhkás dálvái ja vel maŋit giđa guottehii.

– Go guobbarat leamašan olu, de bohccot leat buidon áibbas issoras olu. Hui buorre ortnegis dat leamašan, maid mun lean oaidnán, muitala Bátneduoddara bálgosa boazodoalli Jonna Alava.

Nainen sienimetsällä, löytönä kaksi kaunista männynherkkutatteja.
Jonna Alava lea gávdnan beahcegusaguobbariid. Govva: Kirsti Länsman / Yle

Guobbarat leat bohcco váldoborramuš čakčat ja stuorámus herskot leat eandalitge gusaguoppar ja riesaraski. Go čakča lea guhkki ja liekkas, de guobbarat šaddet ain dađistaga lasi ja luondu bissu ruonasin.

– Mun lean hui ilolaš. Diibmá eai lean guobbarat jur ollenge. Oidnen dange, ahte bohccot borre sarrit dakŋasiid. Ii dat mu mielas lean áibbas normála. Luondu lei nu goikkis, ahte eai dat eará šattutge šaddan dalle, nu ii dat lean mange láhkái buorre, dadjá Alava.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Säʹmmlaid leʹčči vääžnai, što čuâǥǥaskõõlbin kuâsttjeʹče mäŋgg sääʹmǩiõl, jie-ǥa siõm ǩiõl õõlǥče tuärrad kõskkneez sââʹjest.

Maŋŋebárgga sáhte máŋgasat ruvvestit čalmmiid go skuvlaguovddáža buohta ledje rekčon biillat ja roasmmohuvvan olbmot, muhto dat lei lihkus dušše hárjehus.

Gumppiid mearri lea lassánan boazodoallo­guovllus. Baikkaid čoaggin ja daid DNA attášii dárkilut dieđuid gumppiid mearis.