Sápmi

Deanu luossabivdu gildojuvvo maiddái dán geasi rašes luossanáli dihte

Suoma ja Norgga oktasaš ráđđádallamiin oidne, ahte luossabivddu ii sáhte rahpat, go luossanálli lea ain heittot.

Vene Tenojoella.
Deanus ii sáhte dánge gease bivdit luosa. Govva: Sammol Lukkari

Luossanáli heajos dili dihte Atlántta luosa bivdu gildojuvvo Deanus boahtte gease.

Suoma ja Norgga oktasaš ráđđádallamiin oidne, ahte luossabivddu ii sáhte rahpat, go luossanálit leat rašes dilis.

– Suoma ja Norgga eiseválddit gávnnahedje ahte luossabivddu ii sáhte dálá dilis rahpat, go buot luossanáliid dili leat árvvoštallan heajumus luohkkái, lohká eanan- ja meahccedoalloministeriija ráđđádalli virgeolmmoš Tapio Hakaste.

Vaikko dilli lea buorránan binnáš jagi 2024 loguin, gođđu ja luossamearit leat ain hui vuollin. Detnui gorgŋo mearas hui olu uhcit mearri luosat go logi jagi dassái.

Boahtte gease buggeluosat eai árvaleami mielde goarkŋo Detnui. Vejolaš Detnui gorgŋon buggeluosaid oažžu goit bivdit.
Deanus sáhttá guolástit eará guliid.

Suoma ja Norgga eiseválddit mearridedje áššis duorastaga.

Váivves miella, vaikko doaivva ain eallá

Deanu guolledoalloguovllu ságadoalli Mika Aikio válddii váivves mielain vuostá ođđasa Deanu luossabivdogildosis.

– Dát lea váivves ášši daidda geat leat agibeaivve bivdán luosa ja ávkkástallan dan. Dat lea leamaš láibi, dienas ja maid eallindáhpi. Olbmot gártet eará guollešlájaid bivdit Deanus ja duottarčáziin, ahte fidnejitgo oba borranguoli, smiehtada Aikio.

Deanus ii leat leamaš lohpi bivdit luosa geasi 2020 rájes. Aikio goittotge oaidná, ahte sámiin lea ain jáhkku dasa, ahte muhtun beaivve luosat fas gorgŋot Detnui.

– Dál álgá guđat geassi, ahte luossabivdu gildojuvvo Deanus. Olmmošhan gal hárjána olu ja hálida smiehttat, josbat dat boahtteáiggis dahje maŋit gesiin beasašii bivdit. Oluhan lea jáhkku dasa, ahte gal Deatnu ealáska ja iihan das eará molssaeaktu leat, son dadjá.

Ođđasamosat: paketissa on 10 artikkelia

Maŋŋebárgga sáhte máŋgasat ruvvestit čalmmiid go skuvlaguovddáža buohta ledje rekčon biillat ja roasmmohuvvan olbmot, muhto dat lei lihkus dušše hárjehus.

Gumppiid mearri lea lassánan boazodoallo­guovllus. Baikkaid čoaggin ja daid DNA attášii dárkilut dieđuid gumppiid mearis.

Sämikielâg Euroviisui laiđim uážžu taan ive uđđâ läiđejeijeid. Fiinaal čielgejuvvoo sämikielân lávurduv ehidist.